Vestmik

et Minevik 1   »   fi Menneisyysmuoto 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [kahdeksankymmentäyksi]

Menneisyysmuoto 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
kirjutama k--joit--a k--------- k-r-o-t-a- ---------- kirjoittaa 0
Ta kirjutas kirja. Hän--irj-it-i -ir--en. H-- k-------- k------- H-n k-r-o-t-i k-r-e-n- ---------------------- Hän kirjoitti kirjeen. 0
Ja tema kirjutas kaardi. Ja -än -irjo-t-i---rti-. J- h-- k-------- k------ J- h-n k-r-o-t-i k-r-i-. ------------------------ Ja hän kirjoitti kortin. 0
lugema lukea l---- l-k-a ----- lukea 0
Ta luges ajakirja. Hän l--i --h-e-. H-- l--- l------ H-n l-k- l-h-e-. ---------------- Hän luki lehteä. 0
Ja ta luges raamatut. Ja --n ---i ki-j--. J- h-- l--- k------ J- h-n l-k- k-r-a-. ------------------- Ja hän luki kirjan. 0
võtma o-t-a o---- o-t-a ----- ottaa 0
Ta võttis sigareti. H-n-ott---u--kan. H-- o--- t------- H-n o-t- t-p-k-n- ----------------- Hän otti tupakan. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. H-n-ot-- -a-an -uk---ta. H-- o--- p---- s-------- H-n o-t- p-l-n s-k-a-t-. ------------------------ Hän otti palan suklaata. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. Poik- oli -s-------mu-ta tyttö o-i u-k-ll-n--. P---- o-- u------- m---- t---- o-- u---------- P-i-a o-i u-k-t-n- m-t-a t-t-ö o-i u-k-l-i-e-. ---------------------------------------------- Poika oli uskoton, mutta tyttö oli uskollinen. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. Po-ka-o-i -aisk-, -u--- tytt--o-- -hk--a. P---- o-- l------ m---- t---- o-- a------ P-i-a o-i l-i-k-, m-t-a t-t-ö o-i a-k-r-. ----------------------------------------- Poika oli laiska, mutta tyttö oli ahkera. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. Po----oli-kö-h---m-tt--t-t-ö-oli---k--. P---- o-- k----- m---- t---- o-- r----- P-i-a o-i k-y-ä- m-t-a t-t-ö o-i r-k-s- --------------------------------------- Poika oli köyhä, mutta tyttö oli rikas. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. Hän--lä-e- ----- -----, --an v--ko-a. H------ e- o---- r----- v--- v------- H-n-l-ä e- o-l-t r-h-a- v-a- v-l-o-a- ------------------------------------- Hänellä ei ollut rahaa, vaan velkoja. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. H-n-ll--e--o--ut -n--a--v-a- epäon-e-. H------ e- o---- o----- v--- e-------- H-n-l-ä e- o-l-t o-n-a- v-a- e-ä-n-e-. -------------------------------------- Hänellä ei ollut onnea, vaan epäonnea. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. Häne--- e---ll---------ystä,-v-----p-on-e-. H------ e- o---- m---------- v--- e-------- H-n-l-ä e- o-l-t m-n-s-y-t-, v-a- e-ä-n-e-. ------------------------------------------- Hänellä ei ollut menestystä, vaan epäonnea. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. Hän ---oll-t t-ytyv-i---- v-a- -y--ym-tön. H-- e- o---- t----------- v--- t---------- H-n e- o-l-t t-y-y-ä-n-n- v-a- t-y-y-ä-ö-. ------------------------------------------ Hän ei ollut tyytyväinen, vaan tyytymätön. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. H-- e---l--t-o---ll-n-n,--a-n---neton. H-- e- o---- o---------- v--- o------- H-n e- o-l-t o-n-l-i-e-, v-a- o-n-t-n- -------------------------------------- Hän ei ollut onnellinen, vaan onneton. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. Hän e- ol----sym--a------, --an ep--i-lly---v-. H-- e- o---- s------------ v--- e-------------- H-n e- o-l-t s-m-a-t-i-e-, v-a- e-ä-i-l-y-t-v-. ----------------------------------------------- Hän ei ollut sympaattinen, vaan epämiellyttävä. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...