Vestmik

et Minevik 1   »   fr Passé 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [quatre-vingt-un]

Passé 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
kirjutama éc-ire é----- é-r-r- ------ écrire 0
Ta kirjutas kirja. Il -c-ivait une le-tr-. I- é------- u-- l------ I- é-r-v-i- u-e l-t-r-. ----------------------- Il écrivait une lettre. 0
Ja tema kirjutas kaardi. Et elle éc---a------ -art-. E- e--- é------- u-- c----- E- e-l- é-r-v-i- u-e c-r-e- --------------------------- Et elle écrivait une carte. 0
lugema lire l--- l-r- ---- lire 0
Ta luges ajakirja. Il -----t ------a-in-. I- l----- u- m-------- I- l-s-i- u- m-g-z-n-. ---------------------- Il lisait un magazine. 0
Ja ta luges raamatut. Et-el-- lis-i- ---l--r-. E- e--- l----- u- l----- E- e-l- l-s-i- u- l-v-e- ------------------------ Et elle lisait un livre. 0
võtma p-e---e p------ p-e-d-e ------- prendre 0
Ta võttis sigareti. Il prena-t -ne-cig----t-. I- p------ u-- c--------- I- p-e-a-t u-e c-g-r-t-e- ------------------------- Il prenait une cigarette. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. Elle--r----t -- m-r---u-de-c-oco---. E--- p------ u- m------ d- c-------- E-l- p-e-a-t u- m-r-e-u d- c-o-o-a-. ------------------------------------ Elle prenait un morceau de chocolat. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. A---s -u’---ét--t infidèle,--l-e-----t---dèl-. A---- q---- é---- i-------- e--- é---- f------ A-o-s q-’-l é-a-t i-f-d-l-, e-l- é-a-t f-d-l-. ---------------------------------------------- Alors qu’il était infidèle, elle était fidèle. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. A---- q-’il-ét--- pares----- -----é-----------n-e. A---- q---- é---- p--------- e--- é---- d--------- A-o-s q-’-l é-a-t p-r-s-e-x- e-l- é-a-t d-l-g-n-e- -------------------------------------------------- Alors qu’il était paresseux, elle était diligente. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. Alors--u’-l ét-it-p-uv--- el-e ét--- -i--e. A---- q---- é---- p------ e--- é---- r----- A-o-s q-’-l é-a-t p-u-r-, e-l- é-a-t r-c-e- ------------------------------------------- Alors qu’il était pauvre, elle était riche. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. Il--’-vai- p----------t,--a----u--o-tr-i-- ----de--e-. I- n------ p-- d-------- m--- a- c-------- d-- d------ I- n-a-a-t p-s d-a-g-n-, m-i- a- c-n-r-i-e d-s d-t-e-. ------------------------------------------------------ Il n’avait pas d’argent, mais au contraire des dettes. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. Il n-ava---pa--d- ---n--, --is--u co-----re--e--a-ma--h-n-e. I- n------ p-- d- c------ m--- a- c-------- d- l- m--------- I- n-a-a-t p-s d- c-a-c-, m-i- a- c-n-r-i-e d- l- m-l-h-n-e- ------------------------------------------------------------ Il n’avait pas de chance, mais au contraire de la malchance. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. Il--’-va-t p-s-de suc-ès,-mais-au --nt-a--- d-s -c----. I- n------ p-- d- s------ m--- a- c-------- d-- é------ I- n-a-a-t p-s d- s-c-è-, m-i- a- c-n-r-i-e d-s é-h-c-. ------------------------------------------------------- Il n’avait pas de succès, mais au contraire des échecs. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. I--n’---i- -as -e-r---,-ma-s -u--o--raire--a---ureux. I- n------ p-- h------- m--- a- c-------- m---------- I- n-é-a-t p-s h-u-e-x- m-i- a- c-n-r-i-e m-l-e-r-u-. ----------------------------------------------------- Il n’était pas heureux, mais au contraire malheureux. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. Il-n-é-ait-p-s-c---c--x- m-i---u con-r-i-e ma--ha-ce-x. I- n------ p-- c-------- m--- a- c-------- m----------- I- n-é-a-t p-s c-a-c-u-, m-i- a- c-n-r-i-e m-l-h-n-e-x- ------------------------------------------------------- Il n’était pas chanceux, mais au contraire malchanceux. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. Il--’é---- pa--sym---h-q----mai- -u --ntra--- ----p----que. I- n------ p-- s----------- m--- a- c-------- a------------ I- n-é-a-t p-s s-m-a-h-q-e- m-i- a- c-n-r-i-e a-t-p-t-i-u-. ----------------------------------------------------------- Il n’était pas sympathique, mais au contraire antipathique. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...