Vestmik

et Minevik 1   »   pl Przeszłość 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [osiemdziesiąt jeden]

Przeszłość 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
kirjutama pisać p---- p-s-ć ----- pisać 0
Ta kirjutas kirja. On-pi--ł--ist. O- p---- l---- O- p-s-ł l-s-. -------------- On pisał list. 0
Ja tema kirjutas kaardi. A -n- p-s-ł- -ar-k-. A o-- p----- k------ A o-a p-s-ł- k-r-k-. -------------------- A ona pisała kartkę. 0
lugema cz---ć c----- c-y-a- ------ czytać 0
Ta luges ajakirja. On --y--ł --l---we--zas------. O- c----- k------- c---------- O- c-y-a- k-l-r-w- c-a-o-i-m-. ------------------------------ On czytał kolorowe czasopismo. 0
Ja ta luges raamatut. A-o-a--zyta-a-k---ż-ę. A o-- c------ k------- A o-a c-y-a-a k-i-ż-ę- ---------------------- A ona czytała książkę. 0
võtma wz-ąć w---- w-i-ć ----- wziąć 0
Ta võttis sigareti. On-w--ął papi-r-s-. O- w---- p--------- O- w-i-ł p-p-e-o-a- ------------------- On wziął papierosa. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. On- wz--ł--k---kę-cz-k-la--. O-- w----- k----- c--------- O-a w-i-ł- k-s-k- c-e-o-a-y- ---------------------------- Ona wzięła kostkę czekolady. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. O- -ył--ie---rn-,-ale-o-a b-ł- --erna. O- b-- n--------- a-- o-- b--- w------ O- b-ł n-e-i-r-y- a-e o-a b-ł- w-e-n-. -------------------------------------- On był niewierny, ale ona była wierna. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. O- b-ł l--i---------n--b-ł- -ra-o-it-. O- b-- l------ a-- o-- b--- p--------- O- b-ł l-n-w-, a-e o-a b-ł- p-a-o-i-a- -------------------------------------- On był leniwy, ale ona była pracowita. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. O--b-ł-biedny, -le ----była---g--a. O- b-- b------ a-- o-- b--- b------ O- b-ł b-e-n-, a-e o-a b-ł- b-g-t-. ----------------------------------- On był biedny, ale ona była bogata. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. O--n---m-ał--ieniędz-- l-cz dług-. O- n-- m--- p--------- l--- d----- O- n-e m-a- p-e-i-d-y- l-c- d-u-i- ---------------------------------- On nie miał pieniędzy, lecz długi. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. On--i--mi--------ś-i-- -e---p-c--. O- n-- m--- s--------- l--- p----- O- n-e m-a- s-c-ę-c-a- l-c- p-c-a- ---------------------------------- On nie miał szczęścia, lecz pecha. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. On --- mi-ł-suk-e---, -ec-------w-d-e--a. O- n-- m--- s-------- l--- n------------- O- n-e m-a- s-k-e-ó-, l-c- n-e-o-o-z-n-a- ----------------------------------------- On nie miał sukcesów, lecz niepowodzenia. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. On ----b-ł-----wo---y,-lecz-n---a---o-o--. O- n-- b-- z---------- l--- n------------- O- n-e b-ł z-d-w-l-n-, l-c- n-e-a-o-o-o-y- ------------------------------------------ On nie był zadowolony, lecz niezadowolony. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. On --e by---z-zęśli--- l--z ---s-c--śli-y. O- n-- b-- s---------- l--- n------------- O- n-e b-ł s-c-ę-l-w-, l-c- n-e-z-z-ś-i-y- ------------------------------------------ On nie był szczęśliwy, lecz nieszczęśliwy. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. O-------ył----------n-, --c---iesy-pa----ny. O- n-- b-- s----------- l--- n-------------- O- n-e b-ł s-m-a-y-z-y- l-c- n-e-y-p-t-c-n-. -------------------------------------------- On nie był sympatyczny, lecz niesympatyczny. 0

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...