Vestmik

et Minevik 1   »   sk Minulý čas 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [osemdesiatjeden]

Minulý čas 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
kirjutama p-sať p---- p-s-ť ----- písať 0
Ta kirjutas kirja. Pí-a- -ist. P---- l---- P-s-l l-s-. ----------- Písal list. 0
Ja tema kirjutas kaardi. A---------la --h--d----. A o-- p----- p---------- A o-a p-s-l- p-h-a-n-c-. ------------------------ A ona písala pohľadnicu. 0
lugema čítať č---- č-t-ť ----- čítať 0
Ta luges ajakirja. Ćítal č-sopi-. Ć---- č------- Ć-t-l č-s-p-s- -------------- Ćítal časopis. 0
Ja ta luges raamatut. A o----ít--a --ih-. A o-- č----- k----- A o-a č-t-l- k-i-u- ------------------- A ona čítala knihu. 0
võtma v--ať,--o-rať v----- z----- v-i-ť- z-b-a- ------------- vziať, zobrať 0
Ta võttis sigareti. Vza- s--ciga---u. V--- s- c-------- V-a- s- c-g-r-t-. ----------------- Vzal si cigaretu. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. V--l---i-k--o-------ády. V---- s- k---- č-------- V-a-a s- k-s-k č-k-l-d-. ------------------------ Vzala si kúsok čokolády. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. O------nev-r--,-a-e o-a-b--a v-r-á. O- b-- n------- a-- o-- b--- v----- O- b-l n-v-r-ý- a-e o-a b-l- v-r-á- ----------------------------------- On bol neverný, ale ona bola verná. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. O- bol l--ivý- -l----- bo-a us--ov--. O- b-- l------ a-- o-- b--- u-------- O- b-l l-n-v-, a-e o-a b-l- u-i-o-n-. ------------------------------------- On bol lenivý, ale ona bola usilovná. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. O---ol -hudobn-, --e -na-b-la-bo-a-á. O- b-- c-------- a-- o-- b--- b------ O- b-l c-u-o-n-, a-e o-a b-l- b-h-t-. ------------------------------------- On bol chudobný, ale ona bola bohatá. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. Ne--l ---i--e---le --h-. N---- p------- a-- d---- N-m-l p-n-a-e- a-e d-h-. ------------------------ Nemal peniaze, ale dlhy. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. Nema--š--s-ie, -l- s--lu. N---- š------- a-- s----- N-m-l š-a-t-e- a-e s-o-u- ------------------------- Nemal šťastie, ale smolu. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. N------s--c-- ale n-úspe--. N---- ú------ a-- n-------- N-m-l ú-p-c-, a-e n-ú-p-c-. --------------------------- Nemal úspech, ale neúspech. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. Ne-o---po---ný,-al--n---okoj--. N---- s-------- a-- n---------- N-b-l s-o-o-n-, a-e n-s-o-o-n-. ------------------------------- Nebol spokojný, ale nespokojný. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. N-b-- š---t-ý- ale ----as--ý. N---- š------- a-- n--------- N-b-l š-a-t-ý- a-e n-š-a-t-ý- ----------------------------- Nebol šťastný, ale nešťastný. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. N-b-l-sy------ký- --e--e--mp--ic--. N---- s---------- a-- n------------ N-b-l s-m-a-i-k-, a-e n-s-m-a-i-k-. ----------------------------------- Nebol sympatický, ale nesympatický. 0

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...