Vestmik

et Minevik 1   »   tr Geçmiş zaman 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [seksen bir]

Geçmiş zaman 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
kirjutama yazm-k y----- y-z-a- ------ yazmak 0
Ta kirjutas kirja. O-(--ke-) --- mekt-p -az--. O (------ b-- m----- y----- O (-r-e-) b-r m-k-u- y-z-ı- --------------------------- O (erkek) bir mektup yazdı. 0
Ja tema kirjutas kaardi. O ---(-ad--)-b---kart-yaz-ı---. O d- (------ b-- k--- y-------- O d- (-a-ı-) b-r k-r- y-z-ı-t-. ------------------------------- O da (kadın) bir kart yazmıştı. 0
lugema okum-k o----- o-u-a- ------ okumak 0
Ta luges ajakirja. O---r-ek- b-- -e--i ok-du. O (------ b-- d---- o----- O (-r-e-) b-r d-r-i o-u-u- -------------------------- O (erkek) bir dergi okudu. 0
Ja ta luges raamatut. O-da (kadın)-b-- ----- -----. O d- (------ b-- k---- o----- O d- (-a-ı-) b-r k-t-p o-u-u- ----------------------------- O da (kadın) bir kitap okudu. 0
võtma a--ak a---- a-m-k ----- almak 0
Ta võttis sigareti. O -e----)---r--i-ar- ---ı. O (------ b-- s----- a---- O (-r-e-) b-r s-g-r- a-d-. -------------------------- O (erkek) bir sigara aldı. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. O (-adın- --r-p-r---çi-olat- ald-. O (------ b-- p---- ç------- a---- O (-a-ı-) b-r p-r-a ç-k-l-t- a-d-. ---------------------------------- O (kadın) bir parça çikolata aldı. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. O (erke-- s---k --ğ-l--- a-- o -k----)--------. O (------ s---- d------- a-- o (------ s------- O (-r-e-) s-d-k d-ğ-l-i- a-a o (-a-ı-) s-d-k-ı- ----------------------------------------------- O (erkek) sadık değildi, ama o (kadın) sadıktı. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. O (erke-) -embe-di, a-a-o ---d-n--ç-lışka--ı. O (------ t-------- a-- o (------ ç---------- O (-r-e-) t-m-e-d-, a-a o (-a-ı-) ç-l-ş-a-d-. --------------------------------------------- O (erkek) tembeldi, ama o (kadın) çalışkandı. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. O (-rke-) ---ir--- -m--o--ka--n) --ng--di. O (------ f------- a-- o (------ z-------- O (-r-e-) f-k-r-i- a-a o (-a-ı-) z-n-i-d-. ------------------------------------------ O (erkek) fakirdi, ama o (kadın) zengindi. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. Onun --rk--) -ar-sı---ğil- ----kis---rçlar- -----. O--- (------ p----- d----- b------ b------- v----- O-u- (-r-e-) p-r-s- d-ğ-l- b-l-k-s b-r-l-r- v-r-ı- -------------------------------------------------- Onun (erkek) parası değil, bilakis borçları vardı. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. O (e--ek) ş--slı---ği-----------ta---s-z--. O (------ ş----- d----- b------ t---------- O (-r-e-) ş-n-l- d-ğ-l- b-l-k-s t-l-h-i-d-. ------------------------------------------- O (erkek) şanslı değil, bilakis talihsizdi. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. O--er--k---a-a---ı-d-ği-, --la--- -a-a-----d-. O (------ b------- d----- b------ b----------- O (-r-e-) b-ş-r-l- d-ğ-l- b-l-k-s b-ş-r-s-z-ı- ---------------------------------------------- O (erkek) başarılı değil, bilakis başarısızdı. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. O --r-e-) --mn-n-değil, hoşn-ts-z-u. O (------ m----- d----- h----------- O (-r-e-) m-m-u- d-ğ-l- h-ş-u-s-z-u- ------------------------------------ O (erkek) memnun değil, hoşnutsuzdu. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. O -er-ek--mu-----e--l,-mu--u-d-. O (------ m---- d----- m-------- O (-r-e-) m-t-u d-ğ-l- m-t-u-d-. -------------------------------- O (erkek) mutlu değil, mutsuzdu. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. O (e----- ------i--değ-l,-an-i-at--ti. O (------ s------- d----- a----------- O (-r-e-) s-m-a-i- d-ğ-l- a-t-p-t-k-i- -------------------------------------- O (erkek) sempatik değil, antipatikti. 0

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...