Vestmik

et Minevik 2   »   de Vergangenheit 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [zweiundachtzig]

Vergangenheit 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? M-ss---- d- -i--- K--n--n--gen ----n? M------- d- e---- K----------- r----- M-s-t-s- d- e-n-n K-a-k-n-a-e- r-f-n- ------------------------------------- Musstest du einen Krankenwagen rufen? 0
Pidid sa arsti kutsuma? M--stest-du den-A-zt -u---? M------- d- d-- A--- r----- M-s-t-s- d- d-n A-z- r-f-n- --------------------------- Musstest du den Arzt rufen? 0
Pidid sa politsei kutsuma? M-s-test d- -ie--olizei -u---? M------- d- d-- P------ r----- M-s-t-s- d- d-e P-l-z-i r-f-n- ------------------------------ Musstest du die Polizei rufen? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. H-be------di---el----num--r? -era-- hatt- i----i--n-ch. H---- S-- d-- T------------- G----- h---- i-- s-- n---- H-b-n S-e d-e T-l-f-n-u-m-r- G-r-d- h-t-e i-h s-e n-c-. ------------------------------------------------------- Haben Sie die Telefonnummer? Gerade hatte ich sie noch. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. H-b-- S-- -ie -dr--s---G----e-ha--e ic- --- n---. H---- S-- d-- A------- G----- h---- i-- s-- n---- H-b-n S-e d-e A-r-s-e- G-r-d- h-t-e i-h s-e n-c-. ------------------------------------------------- Haben Sie die Adresse? Gerade hatte ich sie noch. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. Hab-n-S---d-n -ta---l-n?-Ge-ad- --tte-ich---n -o--. H---- S-- d-- S--------- G----- h---- i-- i-- n---- H-b-n S-e d-n S-a-t-l-n- G-r-d- h-t-e i-h i-n n-c-. --------------------------------------------------- Haben Sie den Stadtplan? Gerade hatte ich ihn noch. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. K---er-pünktlich--E--k--n-----ch- pün----ch---mm-n. K-- e- p--------- E- k----- n---- p-------- k------ K-m e- p-n-t-i-h- E- k-n-t- n-c-t p-n-t-i-h k-m-e-. --------------------------------------------------- Kam er pünktlich? Er konnte nicht pünktlich kommen. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. Fand e- --- -eg- E- k--nt---en---- n--ht --nde-. F--- e- d-- W--- E- k----- d-- W-- n---- f------ F-n- e- d-n W-g- E- k-n-t- d-n W-g n-c-t f-n-e-. ------------------------------------------------ Fand er den Weg? Er konnte den Weg nicht finden. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. Ve--t-----r dic-? -- k-nnte---c- -ic-----rs-ehe-. V------- e- d---- E- k----- m--- n---- v--------- V-r-t-n- e- d-c-? E- k-n-t- m-c- n-c-t v-r-t-h-n- ------------------------------------------------- Verstand er dich? Er konnte mich nicht verstehen. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? W-----ko-ntes--d- -i--t -ü-k----h -o-m--? W---- k------- d- n---- p-------- k------ W-r-m k-n-t-s- d- n-c-t p-n-t-i-h k-m-e-? ----------------------------------------- Warum konntest du nicht pünktlich kommen? 0
Miks sa teed ei leidnud? Wa--m-k----es- ---d-- --g -i-h- finden? W---- k------- d- d-- W-- n---- f------ W-r-m k-n-t-s- d- d-n W-g n-c-t f-n-e-? --------------------------------------- Warum konntest du den Weg nicht finden? 0
Miks sa temast aru ei saanud? Wa--- -o-n-est du ihn n-c------ste-en? W---- k------- d- i-- n---- v--------- W-r-m k-n-t-s- d- i-n n-c-t v-r-t-h-n- -------------------------------------- Warum konntest du ihn nicht verstehen? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. I-- -onn-- n--ht-p-nkt---h -o--e-,--eil ke-n-Bu- -uh-. I-- k----- n---- p-------- k------ w--- k--- B-- f---- I-h k-n-t- n-c-t p-n-t-i-h k-m-e-, w-i- k-i- B-s f-h-. ------------------------------------------------------ Ich konnte nicht pünktlich kommen, weil kein Bus fuhr. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. I-h --n-te d----e- nic-t-find--,-we-l--ch k--n-n-S--d---a--h-t--. I-- k----- d-- W-- n---- f------ w--- i-- k----- S-------- h----- I-h k-n-t- d-n W-g n-c-t f-n-e-, w-i- i-h k-i-e- S-a-t-l-n h-t-e- ----------------------------------------------------------------- Ich konnte den Weg nicht finden, weil ich keinen Stadtplan hatte. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. I-h--o-n-- ih- n--ht-v-r-te-e-- -ei- -i- M--i--so---u- w--. I-- k----- i-- n---- v--------- w--- d-- M---- s- l--- w--- I-h k-n-t- i-n n-c-t v-r-t-h-n- w-i- d-e M-s-k s- l-u- w-r- ----------------------------------------------------------- Ich konnte ihn nicht verstehen, weil die Musik so laut war. 0
Ma pidin takso võtma. I-h m-s--e-e----axi--eh-en. I-- m----- e-- T--- n------ I-h m-s-t- e-n T-x- n-h-e-. --------------------------- Ich musste ein Taxi nehmen. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. Ich-musste e--e- S-a-t---n ---f-n. I-- m----- e---- S-------- k------ I-h m-s-t- e-n-n S-a-t-l-n k-u-e-. ---------------------------------- Ich musste einen Stadtplan kaufen. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. I-h -uss---d----a-io-aus--h-lte-. I-- m----- d-- R---- a----------- I-h m-s-t- d-s R-d-o a-s-c-a-t-n- --------------------------------- Ich musste das Radio ausschalten. 0

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!