Vestmik

et Minevik 2   »   fr Passé 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [quatre-vingt-deux]

Passé 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? Tu-de-a-- -p-el---une-am---an---? T- d----- a------ u-- a-------- ? T- d-v-i- a-p-l-r u-e a-b-l-n-e ? --------------------------------- Tu devais appeler une ambulance ? 0
Pidid sa arsti kutsuma? Tu-----is-a---l-r ----édeci- ? T- d----- a------ l- m------ ? T- d-v-i- a-p-l-r l- m-d-c-n ? ------------------------------ Tu devais appeler le médecin ? 0
Pidid sa politsei kutsuma? Tu --v-is -ppeler--- -----e-? T- d----- a------ l- p----- ? T- d-v-i- a-p-l-r l- p-l-c- ? ----------------------------- Tu devais appeler la police ? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. Ave--vo---le -u--ro -e t---p--ne-? -----avais-à -’i-st---. A-------- l- n----- d- t-------- ? J- l------ à l--------- A-e---o-s l- n-m-r- d- t-l-p-o-e ? J- l-a-a-s à l-i-s-a-t- ---------------------------------------------------------- Avez-vous le numéro de téléphone ? Je l’avais à l’instant. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. Ave-----s-l-a----se-?-J- -’--a-s-à -’i-s-a--. A-------- l-------- ? J- l------ à l--------- A-e---o-s l-a-r-s-e ? J- l-a-a-s à l-i-s-a-t- --------------------------------------------- Avez-vous l’adresse ? Je l’avais à l’instant. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. A--z-v-us--e--l-n--e -- ------?-Je ----ais-à l’--s--n-. A-------- l- p--- d- l- v---- ? J- l------ à l--------- A-e---o-s l- p-a- d- l- v-l-e ? J- l-a-a-s à l-i-s-a-t- ------------------------------------------------------- Avez-vous le plan de la ville ? Je l’avais à l’instant. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. V-n--t--l-à-l’heur- - I--n----uv-i- --s-v-ni--à--’-e-re. V-------- à l------ ? I- n- p------ p-- v---- à l------- V-n-i---l à l-h-u-e ? I- n- p-u-a-t p-s v-n-r à l-h-u-e- -------------------------------------------------------- Venait-il à l’heure ? Il ne pouvait pas venir à l’heure. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. T--uvai---l le--hemin----l-n- p--vai- ----tr-u--r-le-c-emi-. T---------- l- c----- ? I- n- p------ p-- t------ l- c------ T-o-v-i---l l- c-e-i- ? I- n- p-u-a-t p-s t-o-v-r l- c-e-i-. ------------------------------------------------------------ Trouvait-il le chemin ? Il ne pouvait pas trouver le chemin. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. Te -o-pr-n-it--l ?--- ---p-uv--t-p-s me ---pren--e. T- c------------ ? I- n- p------ p-- m- c---------- T- c-m-r-n-i---l ? I- n- p-u-a-t p-s m- c-m-r-n-r-. --------------------------------------------------- Te comprenait-il ? Il ne pouvait pas me comprendre. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? Pour--oi-n---o-v-i--t--p-s---nir-à l’------? P------- n- p--------- p-- v---- à l------ ? P-u-q-o- n- p-u-a-s-t- p-s v-n-r à l-h-u-e ? -------------------------------------------- Pourquoi ne pouvais-tu pas venir à l’heure ? 0
Miks sa teed ei leidnud? Po-r--o---e -o---is--- -a- -r--ve- -e chemin-? P------- n- p--------- p-- t------ l- c----- ? P-u-q-o- n- p-u-a-s-t- p-s t-o-v-r l- c-e-i- ? ---------------------------------------------- Pourquoi ne pouvais-tu pas trouver le chemin ? 0
Miks sa temast aru ei saanud? P-ur-u-- -- po-va-------a- le-co-pr-n-re-? P------- n- p--------- p-- l- c--------- ? P-u-q-o- n- p-u-a-s-t- p-s l- c-m-r-n-r- ? ------------------------------------------ Pourquoi ne pouvais-tu pas le comprendre ? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. Je ne--o-vais---- ---e à--’h---- --r-e --’--c-n-----n- ci-cu-a-t. J- n- p------ p-- ê--- à l------ p---- q------- b-- n- c--------- J- n- p-u-a-s p-s ê-r- à l-h-u-e p-r-e q-’-u-u- b-s n- c-r-u-a-t- ----------------------------------------------------------------- Je ne pouvais pas être à l’heure parce qu’aucun bus ne circulait. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. J---e--ouv--s---- t-o---r l- c--m--,-p--c------j---’ava-s---s d---l-- de-v---e. J- n- p------ p-- t------ l- c------ p---- q-- j- n------ p-- d- p--- d- v----- J- n- p-u-a-s p-s t-o-v-r l- c-e-i-, p-r-e q-e j- n-a-a-s p-s d- p-a- d- v-l-e- ------------------------------------------------------------------------------- Je ne pouvais pas trouver le chemin, parce que je n’avais pas de plan de ville. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. J- ne --uvais-p----e -o-pre---e pa-ce-q---l---u---u- é-a-t -ro- -----. J- n- p------ p-- l- c--------- p---- q-- l- m------ é---- t--- f----- J- n- p-u-a-s p-s l- c-m-r-n-r- p-r-e q-e l- m-s-q-e é-a-t t-o- f-r-e- ---------------------------------------------------------------------- Je ne pouvais pas le comprendre parce que la musique était trop forte. 0
Ma pidin takso võtma. Je---v--s-pre-d-e-u---a--. J- d----- p------ u- t---- J- d-v-i- p-e-d-e u- t-x-. -------------------------- Je devais prendre un taxi. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. J--de-a-s-a----er-u- plan d- v-l-e. J- d----- a------ u- p--- d- v----- J- d-v-i- a-h-t-r u- p-a- d- v-l-e- ----------------------------------- Je devais acheter un plan de ville. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. J- -ev--s---ei---- ----adi-. J- d----- é------- l- r----- J- d-v-i- é-e-n-r- l- r-d-o- ---------------------------- Je devais éteindre la radio. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!