Vestmik

et Minevik 2   »   hu Múlt 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [nyolcvankettő]

Múlt 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ungari Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? Mu--áj -ol--me-tőt h-v-od? M----- v--- m----- h------ M-s-á- v-l- m-n-ő- h-v-o-? -------------------------- Muszáj volt mentőt hívnod? 0
Pidid sa arsti kutsuma? Mu-záj-v-lt-a- orv----h-v-od? M----- v--- a- o----- h------ M-s-á- v-l- a- o-v-s- h-v-o-? ----------------------------- Muszáj volt az orvost hívnod? 0
Pidid sa politsei kutsuma? M-s-á---o-----ren--rség-- ---n--? M----- v--- a r---------- h------ M-s-á- v-l- a r-n-ő-s-g-t h-v-o-? --------------------------------- Muszáj volt a rendőrséget hívnod? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. Me-va--- tel----sz-m--A-----bb--ég---g-ol-. M----- a t----------- A- e---- m-- m------- M-g-a- a t-l-f-n-z-m- A- e-ő-b m-g m-g-o-t- ------------------------------------------- Megvan a telefonszám? Az előbb még megvolt. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. M-gv-n-- cím?-A--el-bb mé- m-gvo--. M----- a c--- A- e---- m-- m------- M-g-a- a c-m- A- e-ő-b m-g m-g-o-t- ----------------------------------- Megvan a cím? Az előbb még megvolt. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. Me--an a -á-o-tér---?-Az-e--b--m-g ---v---. M----- a v----------- A- e---- m-- m------- M-g-a- a v-r-s-é-k-p- A- e-ő-b m-g m-g-o-t- ------------------------------------------- Megvan a várostérkép? Az előbb még megvolt. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. P--tos-- ---t?---m t-dot- p-n----- --n-i. P------- j---- N-- t----- p------- j----- P-n-o-a- j-t-? N-m t-d-t- p-n-o-a- j-n-i- ----------------------------------------- Pontosan jött? Nem tudott pontosan jönni. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. Meg-----------u-at?--em ---ta----ta-á-n-----ut-t. M--------- a- u---- N-- t---- m--------- a- u---- M-g-a-á-t- a- u-a-? N-m t-d-a m-g-a-á-n- a- u-a-. ------------------------------------------------- Megtalálta az utat? Nem tudta megtalálni az utat. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. Me--rtet--té--d--N-m-t-d-tt----é--eni. M-------- t----- N-- t----- m--------- M-g-r-e-t t-g-d- N-m t-d-t- m-g-r-e-i- -------------------------------------- Megértett téged? Nem tudott megérteni. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? Mié-t-n----ud--l -----sa- j-nn-? M---- n-- t----- p------- j----- M-é-t n-m t-d-á- p-n-o-a- j-n-i- -------------------------------- Miért nem tudtál pontosan jönni? 0
Miks sa teed ei leidnud? M--rt-ne----d-ad-me---l-ln- -z--tat? M---- n-- t----- m--------- a- u---- M-é-t n-m t-d-a- m-g-a-á-n- a- u-a-? ------------------------------------ Miért nem tudtad megtalálni az utat? 0
Miks sa temast aru ei saanud? M--r--ne- --dta---t -e----en-? M---- n-- t----- ő- m--------- M-é-t n-m t-d-a- ő- m-g-r-e-i- ------------------------------ Miért nem tudtad őt megérteni? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. Nem -udt-m-pont-san -ö---,--e-t n-m------b--z. N-- t----- p------- j----- m--- n-- j--- b---- N-m t-d-a- p-n-o-a- j-n-i- m-r- n-m j-t- b-s-. ---------------------------------------------- Nem tudtam pontosan jönni, mert nem jött busz. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. N------ta- --gt----ni a--utat- m--t -------t váro-t----pe-. N-- t----- m--------- a- u---- m--- n-- v--- v------------- N-m t-d-a- m-g-a-á-n- a- u-a-, m-r- n-m v-l- v-r-s-é-k-p-m- ----------------------------------------------------------- Nem tudtam megtalálni az utat, mert nem volt várostérképem. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. Nem --d----m--é-t-n-- --r- ol-a--h----s -o-- a -e-e. N-- t----- m--------- m--- o---- h----- v--- a z---- N-m t-d-a- m-g-r-e-i- m-r- o-y-n h-n-o- v-l- a z-n-. ---------------------------------------------------- Nem tudtam megérteni, mert olyan hangos volt a zene. 0
Ma pidin takso võtma. M-sz-- ---t -gy --xit -ívno-. M----- v--- e-- t---- h------ M-s-á- v-l- e-y t-x-t h-v-o-. ----------------------------- Muszáj volt egy taxit hívnom. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. Mu---- -olt --- --r---é--é-et-v----ol---. M----- v--- e-- v------------ v---------- M-s-á- v-l- e-y v-r-s-é-k-p-t v-s-r-l-o-. ----------------------------------------- Muszáj volt egy várostérképet vásárolnom. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. Ki-kell--t--apc--l-om -------t. K- k------ k--------- a r------ K- k-l-e-t k-p-s-l-o- a r-d-ó-. ------------------------------- Ki kellett kapcsolnom a rádiót. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!