Vestmik

et Minevik 3   »   ko 과거형 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [여든셋]

83 [yeodeunses]

과거형 3

[gwageohyeong 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti korea Mängi Rohkem
helistama 전화-요 전--- 전-해- ---- 전화해요 0
j--nhw---e-o j----------- j-o-h-a-a-y- ------------ jeonhwahaeyo
Ma helistasin. 저- ---어-. 저- 전----- 저- 전-했-요- --------- 저는 전화했어요. 0
jeone-----o-hwa-aess-e---. j------ j----------------- j-o-e-n j-o-h-a-a-s---o-o- -------------------------- jeoneun jeonhwahaess-eoyo.
Ma olin terve selle aja telefonil. 저는-계- 전-했--. 저- 계- 전----- 저- 계- 전-했-요- ------------ 저는 계속 전화했어요. 0
je-n-un g-esog -eo-hw---ess-e-yo. j------ g----- j----------------- j-o-e-n g-e-o- j-o-h-a-a-s---o-o- --------------------------------- jeoneun gyesog jeonhwahaess-eoyo.
küsima 물어-요 물--- 물-봐- ---- 물어봐요 0
m---e-b--yo m---------- m-l-e-b-a-o ----------- mul-eobwayo
Ma küsisin. 저는 -어봤어-. 저- 물----- 저- 물-봤-요- --------- 저는 물어봤어요. 0
je--eu- -----o----------. j------ m---------------- j-o-e-n m-l-e-b-a-s-e-y-. ------------------------- jeoneun mul-eobwass-eoyo.
Ma olen alati küsinud. 저---- --봤어요. 저- 항- 물----- 저- 항- 물-봤-요- ------------ 저는 항상 물어봤어요. 0
j-on-u--h--g--n- m---e-b-a-s-e-yo. j------ h------- m---------------- j-o-e-n h-n-s-n- m-l-e-b-a-s-e-y-. ---------------------------------- jeoneun hangsang mul-eobwass-eoyo.
jutustama 얘기-요 얘--- 얘-해- ---- 얘기해요 0
y--giha--o y--------- y-e-i-a-y- ---------- yaegihaeyo
Ma jutustasin. 저- -기했--. 저- 얘----- 저- 얘-했-요- --------- 저는 얘기했어요. 0
jeo--un -a-g--a--s-e---. j------ y--------------- j-o-e-n y-e-i-a-s---o-o- ------------------------ jeoneun yaegihaess-eoyo.
Ma jutustasin terve loo ära. 저는--- 이--- --했--. 저- 모- 이--- 얘----- 저- 모- 이-기- 얘-했-요- ----------------- 저는 모든 이야기를 얘기했어요. 0
je-n--n --deun i--gi---l y------es-----o. j------ m----- i-------- y--------------- j-o-e-n m-d-u- i-a-i-e-l y-e-i-a-s---o-o- ----------------------------------------- jeoneun modeun iyagileul yaegihaess-eoyo.
õppima 공--요 공--- 공-해- ---- 공부해요 0
go-gb-ha-yo g---------- g-n-b-h-e-o ----------- gongbuhaeyo
Ma õppisin. 저- 공-했어요. 저- 공----- 저- 공-했-요- --------- 저는 공부했어요. 0
j--ne-n---n-bu----s---yo. j------ g---------------- j-o-e-n g-n-b-h-e-s-e-y-. ------------------------- jeoneun gongbuhaess-eoyo.
Ma õppisin terve õhtu. 저는-저-----공----. 저- 저- 내- 공----- 저- 저- 내- 공-했-요- --------------- 저는 저녁 내내 공부했어요. 0
jeo--un je-ny-o--na-----g--g--hae-s-----. j------ j------- n----- g---------------- j-o-e-n j-o-y-o- n-e-a- g-n-b-h-e-s-e-y-. ----------------------------------------- jeoneun jeonyeog naenae gongbuhaess-eoyo.
töötama 일-요 일-- 일-요 --- 일해요 0
i--aeyo i------ i-h-e-o ------- ilhaeyo
Ma töötasin. 저는---어요. 저- 일---- 저- 일-어-. -------- 저는 일했어요. 0
jeo--un -l-ae-s-----. j------ i------------ j-o-e-n i-h-e-s-e-y-. --------------------- jeoneun ilhaess-eoyo.
Ma töötasin terve päeva. 저- --종--일--요. 저- 하--- 일---- 저- 하-종- 일-어-. ------------- 저는 하루종일 일했어요. 0
jeon--- -al-jong-i---l-a-----o-o. j------ h---------- i------------ j-o-e-n h-l-j-n---l i-h-e-s-e-y-. --------------------------------- jeoneun halujong-il ilhaess-eoyo.
sööma 먹어요 먹-- 먹-요 --- 먹어요 0
me---e-yo m-------- m-o---o-o --------- meog-eoyo
Ma sõin. 저는 -었--. 저- 먹---- 저- 먹-어-. -------- 저는 먹었어요. 0
j--neun--e-----ss---yo. j------ m-------------- j-o-e-n m-o---o-s-e-y-. ----------------------- jeoneun meog-eoss-eoyo.
Ma sõin kogu toidu ära. 저---든 음식- ----. 저- 모- 음-- 먹---- 저- 모- 음-을 먹-어-. --------------- 저는 모든 음식을 먹었어요. 0
je--e-- m--e-n-e---i--e-l ----------e---. j------ m----- e--------- m-------------- j-o-e-n m-d-u- e-m-i---u- m-o---o-s-e-y-. ----------------------------------------- jeoneun modeun eumsig-eul meog-eoss-eoyo.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!