Vestmik

et Küsimused – minevik 2   »   bg Въпроси – Минало време 2

86 [kaheksakümmend kuus]

Küsimused – minevik 2

Küsimused – minevik 2

86 [осемдесет и шест]

86 [osemdeset i shest]

Въпроси – Минало време 2

[Vyprosi – Minalo vreme 2]

eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Millist lipsu sa kandsid? Ти к---- в---------- н-----? Ти каква вратовръзка носеше? 0
T- k---- v---------- n------? Ti k---- v---------- n------? Ti kakva vratovryzka noseshe? T- k-k-a v-a-o-r-z-a n-s-s-e? ----------------------------?
Millise auto sa ostsid? Ти к---- к--- с- к---? Ти каква кола си купи? 0
T- k---- k--- s- k---? Ti k---- k--- s- k---? Ti kakva kola si kupi? T- k-k-a k-l- s- k-p-? ---------------------?
Millise ajalehe sa tellisid? Ти з- к---- в------ с- а------? Ти за какъв вестник се абонира? 0
T- z- k---- v------ s- a------? Ti z- k---- v------ s- a------? Ti za kakyv vestnik se abonira? T- z- k-k-v v-s-n-k s- a-o-i-a? ------------------------------?
Keda te nägite? Ко-- в------? Кого видяхте? 0
K--- v--------? Ko-- v--------? Kogo vidyakhte? K-g- v-d-a-h-e? --------------?
Kellega te kohtusite? Ко-- с--------? Кого срещнахте? 0
K--- s------------? Ko-- s------------? Kogo sreshchnakhte? K-g- s-e-h-h-a-h-e? ------------------?
Kelle te ära tundsite? Ко-- р----------? Кого разпознахте? 0
K--- r-----------? Ko-- r-----------? Kogo razpoznakhte? K-g- r-z-o-n-k-t-? -----------------?
Millal te ärkasite? Ко-- с-------? Кога станахте? 0
K--- s--------? Ko-- s--------? Koga stanakhte? K-g- s-a-a-h-e? --------------?
Millal te alustasite? Ко-- з---------? Кога започнахте? 0
K--- z-----------? Ko-- z-----------? Koga zapochnakhte? K-g- z-p-c-n-k-t-? -----------------?
Millal te lõpetasite? Ко-- с--------? Кога свършихте? 0
K--- s----------? Ko-- s----------? Koga svyrshikhte? K-g- s-y-s-i-h-e? ----------------?
Miks te ärkasite? За-- с- с--------? Защо се събудихте? 0
Z------ s- s---------? Za----- s- s---------? Zashcho se sybudikhte? Z-s-c-o s- s-b-d-k-t-? ---------------------?
Miks te õpetajaks hakkasite? За-- с------- у-----? Защо станахте учител? 0
Z------ s-------- u------? Za----- s-------- u------? Zashcho stanakhte uchitel? Z-s-c-o s-a-a-h-e u-h-t-l? -------------------------?
Miks te takso võtsite? За-- в----- т----? Защо взехте такси? 0
Z------ v------ t----? Za----- v------ t----? Zashcho vzekhte taksi? Z-s-c-o v-e-h-e t-k-i? ---------------------?
Kust te tulite? От---- д-------? Откъде дойдохте? 0
O----- d--------? Ot---- d--------? Otkyde doydokhte? O-k-d- d-y-o-h-e? ----------------?
Kuhu te läksite? Къ-- о-------? Къде отидохте? 0
K--- o--------? Ky-- o--------? Kyde otidokhte? K-d- o-i-o-h-e? --------------?
Kus te olite? Къ-- б----? Къде бяхте? 0
K--- b------? Ky-- b------? Kyde byakhte? K-d- b-a-h-e? ------------?
Keda sa aitasid? Ти н- к--- п------? Ти на кого помогна? 0
T- n- k--- p------? Ti n- k--- p------? Ti na kogo pomogna? T- n- k-g- p-m-g-a? ------------------?
Kellele sa kirjutasid? Ти н- к--- п---? Ти на кого писа? 0
T- n- k--- p---? Ti n- k--- p---? Ti na kogo pisa? T- n- k-g- p-s-? ---------------?
Kellele sa vastasid? Ти н- к--- о-------? Ти на кого отговори? 0
T- n- k--- o-------? Ti n- k--- o-------? Ti na kogo otgovori? T- n- k-g- o-g-v-r-? -------------------?

Kakskeelsus arendab kuulmist

Inimesed, kes räägivad kahte keelt, kuulevad paremini. Nad suudavad täpsemini eristada erinevaid helisid. Sellise tulemuseni on jõudnud üks Ameerika teadusuuring. Teadlased testisid mitut teismelist. Osad katsealused olid üles kasvanud kakskeelsena. Need noored rääkisid inglise ja hispaania keelt. Teised rääkisid vaid inglise keelt. Need noored pidid kuulama üht kindlat silpi. Selleks silbiks oli ‘da’. Antud silp ei kuulunud aga kumbagi keelde. Silpi mängiti katsealustele kõrvaklappide abil. Samal ajal mõõdeti elektroodide abil nende aju aktiivsust. Pärast testi pidid noored uuesti antud silpi kuulama. Seekord kuulsid nad ka muid segavaid hääli. Erinevad hääled ütlesid seosetuid lauseid. Kakskeelsed noored reageerisid silbi kuulmisele väga tugevalt. Nende aju näitas üles suurt aktiivsust. Nad suutsid silbi ära tunda nii vaikuses kui ka segavate helidega. Ükskeelsetel ei läinud nii hästi. Nende kuulmine polnud nii hea kui kakskeelsetel katsealustel. Antud tulemus üllatas teadlasi. Seniajani oli vaid teada, et muusikutel on väga arenenud kuulmismeel. Kuid tuleb välja, et ka kakskeelsus treenib kuulmist. Kakskeelsed inimesed seisavad pidevalt vastakuti erinevate helidega. Seega peab aju õppima uusi oskusi. Ta õpib, kuidas ära tunda erinevaid keelelisi ärritusi. Nüüd katsetavad teadlased, kuidas keeleoskus meie aju mõjutab. Ehk areneb kuulmisoskus ka siis, kui inimene õpib keeli hiljem...