Vestmik

et Küsimused – minevik 2   »   fr Questions – Passé 2

86 [kaheksakümmend kuus]

Küsimused – minevik 2

Küsimused – minevik 2

86 [quatre-vingt-six]

Questions – Passé 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Millist lipsu sa kandsid? Qu-l-- cr-va-e a--t---o-t--? Q----- c------ a---- p---- ? Q-e-l- c-a-a-e a---u p-r-é ? ---------------------------- Quelle cravate as-tu porté ? 0
Millise auto sa ostsid? Que--- -o-ture ----- -ch-té ? Q----- v------ a---- a----- ? Q-e-l- v-i-u-e a---u a-h-t- ? ----------------------------- Quelle voiture as-tu acheté ? 0
Millise ajalehe sa tellisid? À-qu-l-jou-n-- -’es--------né-? À q--- j------ t------ a----- ? À q-e- j-u-n-l t-e---u a-o-n- ? ------------------------------- À quel journal t’es-tu abonné ? 0
Keda te nägite? Qu- -vez----- v--? Q-- a-------- v- ? Q-i a-e---o-s v- ? ------------------ Qui avez-vous vu ? 0
Kellega te kohtusite? Q-i --e--vo-s---nc-nt-é ? Q-- a-------- r-------- ? Q-i a-e---o-s r-n-o-t-é ? ------------------------- Qui avez-vous rencontré ? 0
Kelle te ära tundsite? Q-i--v---vous-re-o--- ? Q-- a-------- r------ ? Q-i a-e---o-s r-c-n-u ? ----------------------- Qui avez-vous reconnu ? 0
Millal te ärkasite? Qu-n- vo----t-s-vous -e-é ? Q---- v--- ê-------- l--- ? Q-a-d v-u- ê-e---o-s l-v- ? --------------------------- Quand vous êtes-vous levé ? 0
Millal te alustasite? Q-and--v----o-s-co-me-cé ? Q---- a-------- c------- ? Q-a-d a-e---o-s c-m-e-c- ? -------------------------- Quand avez-vous commencé ? 0
Millal te lõpetasite? Q-a-----ez---us a---té ? Q---- a-------- a----- ? Q-a-d a-e---o-s a-r-t- ? ------------------------ Quand avez-vous arrêté ? 0
Miks te ärkasite? Po--q-oi vo-- êt-----us---v-ill- ? P------- v--- ê-------- r------- ? P-u-q-o- v-u- ê-e---o-s r-v-i-l- ? ---------------------------------- Pourquoi vous êtes-vous réveillé ? 0
Miks te õpetajaks hakkasite? P-ur--o- -tes-v-us -even---n-------u- ? P------- ê-------- d----- i---------- ? P-u-q-o- ê-e---o-s d-v-n- i-s-i-u-e-r ? --------------------------------------- Pourquoi êtes-vous devenu instituteur ? 0
Miks te takso võtsite? P--rquo- a-e---o---pr-s--n-ta-- ? P------- a-------- p--- u- t--- ? P-u-q-o- a-e---o-s p-i- u- t-x- ? --------------------------------- Pourquoi avez-vous pris un taxi ? 0
Kust te tulite? D’---ê-e---o-s -e-u ? D--- ê--- v--- v--- ? D-o- ê-e- v-u- v-n- ? --------------------- D’où êtes vous venu ? 0
Kuhu te läksite? O- ---s----s al-- ? O- ê-------- a--- ? O- ê-e---o-s a-l- ? ------------------- Où êtes-vous allé ? 0
Kus te olite? O- -v---v-u--été-? O- a-------- é-- ? O- a-e---o-s é-é ? ------------------ Où avez-vous été ? 0
Keda sa aitasid? Q-i----tu a-d- ? Q-- a---- a--- ? Q-i a---u a-d- ? ---------------- Qui as-tu aidé ? 0
Kellele sa kirjutasid? À qu- as--u-é---- ? À q-- a---- é---- ? À q-i a---u é-r-t ? ------------------- À qui as-tu écrit ? 0
Kellele sa vastasid? À --- ---tu -épon-- ? À q-- a---- r------ ? À q-i a---u r-p-n-u ? --------------------- À qui as-tu répondu ? 0

Kakskeelsus arendab kuulmist

Inimesed, kes räägivad kahte keelt, kuulevad paremini. Nad suudavad täpsemini eristada erinevaid helisid. Sellise tulemuseni on jõudnud üks Ameerika teadusuuring. Teadlased testisid mitut teismelist. Osad katsealused olid üles kasvanud kakskeelsena. Need noored rääkisid inglise ja hispaania keelt. Teised rääkisid vaid inglise keelt. Need noored pidid kuulama üht kindlat silpi. Selleks silbiks oli ‘da’. Antud silp ei kuulunud aga kumbagi keelde. Silpi mängiti katsealustele kõrvaklappide abil. Samal ajal mõõdeti elektroodide abil nende aju aktiivsust. Pärast testi pidid noored uuesti antud silpi kuulama. Seekord kuulsid nad ka muid segavaid hääli. Erinevad hääled ütlesid seosetuid lauseid. Kakskeelsed noored reageerisid silbi kuulmisele väga tugevalt. Nende aju näitas üles suurt aktiivsust. Nad suutsid silbi ära tunda nii vaikuses kui ka segavate helidega. Ükskeelsetel ei läinud nii hästi. Nende kuulmine polnud nii hea kui kakskeelsetel katsealustel. Antud tulemus üllatas teadlasi. Seniajani oli vaid teada, et muusikutel on väga arenenud kuulmismeel. Kuid tuleb välja, et ka kakskeelsus treenib kuulmist. Kakskeelsed inimesed seisavad pidevalt vastakuti erinevate helidega. Seega peab aju õppima uusi oskusi. Ta õpib, kuidas ära tunda erinevaid keelelisi ärritusi. Nüüd katsetavad teadlased, kuidas keeleoskus meie aju mõjutab. Ehk areneb kuulmisoskus ka siis, kui inimene õpib keeli hiljem...