Vestmik

et Küsimused – minevik 2   »   lv Jautājumi – pagātne 2

86 [kaheksakümmend kuus]

Küsimused – minevik 2

Küsimused – minevik 2

86 [astoņdesmit seši]

Jautājumi – pagātne 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Millist lipsu sa kandsid? Kā-- k--------- t- n-----? Kādu kaklasaiti tu nēsāji? 0
Millise auto sa ostsid? Kā-- m----- t- n------? Kādu mašīnu tu nopirki? 0
Millise ajalehe sa tellisid? Kā-- a---- t- a------? Kādu avīzi tu abonēji? 0
Keda te nägite? Ko J-- r-------? Ko Jūs redzējāt? 0
Kellega te kohtusite? Ko J-- s------? Ko Jūs satikāt? 0
Kelle te ära tundsite? Ko J-- a--------? Ko Jūs atpazināt? 0
Millal te ärkasite? Ka- J-- p----------? Kad Jūs piecēlāties? 0
Millal te alustasite? Ka- J-- s----? Kad Jūs sākāt? 0
Millal te lõpetasite? Ka- J-- b------? Kad Jūs beidzāt? 0
Miks te ärkasite? Kā--- J-- p---------? Kāpēc Jūs pamodāties? 0
Miks te õpetajaks hakkasite? Kā--- J-- k----- p-- s--------? Kāpēc Jūs kļuvāt par skolotāju? 0
Miks te takso võtsite? Kā--- J-- p------ t---------? Kāpēc Jūs paņēmāt taksometru? 0
Kust te tulite? No k------- j-- a------? No kurienes jūs atnācāt? 0
Kuhu te läksite? Uz k------ j-- a-------? Uz kurieni jūs aizgājāt? 0
Kus te olite? Ku- J-- b----? Kur Jūs bijāt? 0
Keda sa aitasid? Ka- t- p--------? Kam tu palīdzēji? 0
Kellele sa kirjutasid? Ka- t- r-------? Kam tu rakstīji? 0
Kellele sa vastasid? Ka- t- a--------? Kam tu atbildēji? 0

Kakskeelsus arendab kuulmist

Inimesed, kes räägivad kahte keelt, kuulevad paremini. Nad suudavad täpsemini eristada erinevaid helisid. Sellise tulemuseni on jõudnud üks Ameerika teadusuuring. Teadlased testisid mitut teismelist. Osad katsealused olid üles kasvanud kakskeelsena. Need noored rääkisid inglise ja hispaania keelt. Teised rääkisid vaid inglise keelt. Need noored pidid kuulama üht kindlat silpi. Selleks silbiks oli ‘da’. Antud silp ei kuulunud aga kumbagi keelde. Silpi mängiti katsealustele kõrvaklappide abil. Samal ajal mõõdeti elektroodide abil nende aju aktiivsust. Pärast testi pidid noored uuesti antud silpi kuulama. Seekord kuulsid nad ka muid segavaid hääli. Erinevad hääled ütlesid seosetuid lauseid. Kakskeelsed noored reageerisid silbi kuulmisele väga tugevalt. Nende aju näitas üles suurt aktiivsust. Nad suutsid silbi ära tunda nii vaikuses kui ka segavate helidega. Ükskeelsetel ei läinud nii hästi. Nende kuulmine polnud nii hea kui kakskeelsetel katsealustel. Antud tulemus üllatas teadlasi. Seniajani oli vaid teada, et muusikutel on väga arenenud kuulmismeel. Kuid tuleb välja, et ka kakskeelsus treenib kuulmist. Kakskeelsed inimesed seisavad pidevalt vastakuti erinevate helidega. Seega peab aju õppima uusi oskusi. Ta õpib, kuidas ära tunda erinevaid keelelisi ärritusi. Nüüd katsetavad teadlased, kuidas keeleoskus meie aju mõjutab. Ehk areneb kuulmisoskus ka siis, kui inimene õpib keeli hiljem...