Vestmik

et Küsimused – minevik 2   »   no Spørsmål – fortid 2

86 [kaheksakümmend kuus]

Küsimused – minevik 2

Küsimused – minevik 2

86 [åttiseks]

Spørsmål – fortid 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Millist lipsu sa kandsid? Hv-l-et--li-------d- --u--? H------ s---- h-- d- b----- H-i-k-t s-i-s h-r d- b-u-t- --------------------------- Hvilket slips har du brukt? 0
Millise auto sa ostsid? Hvil-en--il--a- ----jø-t? H------ b-- h-- d- k----- H-i-k-n b-l h-r d- k-ø-t- ------------------------- Hvilken bil har du kjøpt? 0
Millise ajalehe sa tellisid? H--lke----is---r -- a--nne-- på? H------ a--- h-- d- a------- p-- H-i-k-n a-i- h-r d- a-o-n-r- p-? -------------------------------- Hvilken avis har du abonnert på? 0
Keda te nägite? H--m --r du-set-? H--- h-- d- s---- H-e- h-r d- s-t-? ----------------- Hvem har du sett? 0
Kellega te kohtusite? H--m---r--- tru--et? H--- h-- d- t------- H-e- h-r d- t-u-f-t- -------------------- Hvem har du truffet? 0
Kelle te ära tundsite? Hve--h-- du-k-ent-igj--? H--- h-- d- k---- i----- H-e- h-r d- k-e-t i-j-n- ------------------------ Hvem har du kjent igjen? 0
Millal te ärkasite? Nå------ -- ---? N-- s--- d- o--- N-r s-o- d- o-p- ---------------- Når stod du opp? 0
Millal te alustasite? Nå- b-gynt- d-? N-- b------ d-- N-r b-g-n-e d-? --------------- Når begynte du? 0
Millal te lõpetasite? Nå---lutt-- du? N-- s------ d-- N-r s-u-t-t d-? --------------- Når sluttet du? 0
Miks te ärkasite? H-----r-h-r------k-e-? H------ h-- d- v------ H-o-f-r h-r d- v-k-e-? ---------------------- Hvorfor har du våknet? 0
Miks te õpetajaks hakkasite? Hv-r--r -ar -u -l-t- --r--? H------ h-- d- b---- l----- H-o-f-r h-r d- b-i-t l-r-r- --------------------------- Hvorfor har du blitt lærer? 0
Miks te takso võtsite? H--rfo- h----- t-t- -r-sje? H------ h-- d- t--- d------ H-o-f-r h-r d- t-t- d-o-j-? --------------------------- Hvorfor har du tatt drosje? 0
Kust te tulite? Hv-r---r -u -om----f-a? H--- h-- d- k----- f--- H-o- h-r d- k-m-e- f-a- ----------------------- Hvor har du kommet fra? 0
Kuhu te läksite? Hvor har----g-t- -en? H--- h-- d- g--- h--- H-o- h-r d- g-t- h-n- --------------------- Hvor har du gått hen? 0
Kus te olite? H----ha---u---rt? H--- h-- d- v---- H-o- h-r d- v-r-? ----------------- Hvor har du vært? 0
Keda sa aitasid? H-em ha- d---------? H--- h-- d- h------- H-e- h-r d- h-u-p-t- -------------------- Hvem har du hjulpet? 0
Kellele sa kirjutasid? Ti- hve----- d- s-r----? T-- h--- h-- d- s------- T-l h-e- h-r d- s-r-v-t- ------------------------ Til hvem har du skrevet? 0
Kellele sa vastasid? Hv-- -a--d- sva--? H--- h-- d- s----- H-e- h-r d- s-a-t- ------------------ Hvem har du svart? 0

Kakskeelsus arendab kuulmist

Inimesed, kes räägivad kahte keelt, kuulevad paremini. Nad suudavad täpsemini eristada erinevaid helisid. Sellise tulemuseni on jõudnud üks Ameerika teadusuuring. Teadlased testisid mitut teismelist. Osad katsealused olid üles kasvanud kakskeelsena. Need noored rääkisid inglise ja hispaania keelt. Teised rääkisid vaid inglise keelt. Need noored pidid kuulama üht kindlat silpi. Selleks silbiks oli ‘da’. Antud silp ei kuulunud aga kumbagi keelde. Silpi mängiti katsealustele kõrvaklappide abil. Samal ajal mõõdeti elektroodide abil nende aju aktiivsust. Pärast testi pidid noored uuesti antud silpi kuulama. Seekord kuulsid nad ka muid segavaid hääli. Erinevad hääled ütlesid seosetuid lauseid. Kakskeelsed noored reageerisid silbi kuulmisele väga tugevalt. Nende aju näitas üles suurt aktiivsust. Nad suutsid silbi ära tunda nii vaikuses kui ka segavate helidega. Ükskeelsetel ei läinud nii hästi. Nende kuulmine polnud nii hea kui kakskeelsetel katsealustel. Antud tulemus üllatas teadlasi. Seniajani oli vaid teada, et muusikutel on väga arenenud kuulmismeel. Kuid tuleb välja, et ka kakskeelsus treenib kuulmist. Kakskeelsed inimesed seisavad pidevalt vastakuti erinevate helidega. Seega peab aju õppima uusi oskusi. Ta õpib, kuidas ära tunda erinevaid keelelisi ärritusi. Nüüd katsetavad teadlased, kuidas keeleoskus meie aju mõjutab. Ehk areneb kuulmisoskus ka siis, kui inimene õpib keeli hiljem...