Vestmik

et Rõhumäärsõnade minevik 2   »   da Modalverbernes datid 2

88 [kaheksakümmend kaheksa]

Rõhumäärsõnade minevik 2

Rõhumäärsõnade minevik 2

88 [otteogfirs]

Modalverbernes datid 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Mu poeg ei tahtnud nukkudega mängida. Mi--s------le---k--le-e-me- d---en. M-- s-- v---- i--- l--- m-- d------ M-n s-n v-l-e i-k- l-g- m-d d-k-e-. ----------------------------------- Min søn ville ikke lege med dukken. 0
Mu tütar ei tahtnud jalgpalli mängida. M-n -at-e--v-l-e-i--- s--l---f---o--. M-- d----- v---- i--- s----- f------- M-n d-t-e- v-l-e i-k- s-i-l- f-d-o-d- ------------------------------------- Min datter ville ikke spille fodbold. 0
Mu naine ei tahtnud minuga malet mängida. Mi--ko-------e---ke s--lle---ak -ed---g. M-- k--- v---- i--- s----- s--- m-- m--- M-n k-n- v-l-e i-k- s-i-l- s-a- m-d m-g- ---------------------------------------- Min kone ville ikke spille skak med mig. 0
Mu lapsed ei tahtnud jalutuskäigule minna. Mi-----rn-vi----i-ke-----n --r. M--- b--- v---- i--- g- e- t--- M-n- b-r- v-l-e i-k- g- e- t-r- ------------------------------- Mine børn ville ikke gå en tur. 0
Nad ei tahtnud tuba koristada. D---i-l----ke r-dd---p på----else-. D- v---- i--- r---- o- p- v-------- D- v-l-e i-k- r-d-e o- p- v-r-l-e-. ----------------------------------- De ville ikke rydde op på værelset. 0
Nad ei tahtnud voodisse minna. De------------g- - se-g. D- v---- i--- g- i s---- D- v-l-e i-k- g- i s-n-. ------------------------ De ville ikke gå i seng. 0
Ta ei tohtinud jäätist süüa. Ha--måt-e--k-e sp-----n-is. H-- m---- i--- s---- e- i-- H-n m-t-e i-k- s-i-e e- i-. --------------------------- Han måtte ikke spise en is. 0
Ta ei tohtinud šokolaadi süüa. H-n--åt---i--e spi---cho-ola--. H-- m---- i--- s---- c--------- H-n m-t-e i-k- s-i-e c-o-o-a-e- ------------------------------- Han måtte ikke spise chokolade. 0
Ta ei tohitnud kommi süüa. Ha- --tt- i-k--s-is---olsjer. H-- m---- i--- s---- b------- H-n m-t-e i-k- s-i-e b-l-j-r- ----------------------------- Han måtte ikke spise bolsjer. 0
Ma võisin midagi soovida. Jeg-m--te---s-e mi--no--t. J-- m---- ø---- m-- n----- J-g m-t-e ø-s-e m-g n-g-t- -------------------------- Jeg måtte ønske mig noget. 0
Ma võisin endale kleidi osta. Jeg---tt--køb- -----ole. J-- m---- k--- e- k----- J-g m-t-e k-b- e- k-o-e- ------------------------ Jeg måtte købe en kjole. 0
Ma võisin ühe pralinee võtta. Jeg-må-------e et----kke--y-dt-ch--olad-. J-- m---- t--- e- s----- f---- c--------- J-g m-t-e t-g- e- s-y-k- f-l-t c-o-o-a-e- ----------------------------------------- Jeg måtte tage et stykke fyldt chokolade. 0
Tohtisid sa lennukis suitsetada? Måt---d- r-g- på ---et? M---- d- r--- p- f----- M-t-e d- r-g- p- f-y-t- ----------------------- Måtte du ryge på flyet? 0
Tohtisid sa haiglas õlut juua? M---- ----------øl -- syg--u---? M---- d- d----- ø- p- s--------- M-t-e d- d-i-k- ø- p- s-g-h-s-t- -------------------------------- Måtte du drikke øl på sygehuset? 0
Tohtisid sa koera hotelli kaasa võtta? Må-te--u -------n--n --d-----o-el-e-? M---- d- t--- h----- m-- p- h-------- M-t-e d- t-g- h-n-e- m-d p- h-t-l-e-? ------------------------------------- Måtte du tage hunden med på hotellet? 0
Vaheajal tohivad lapsed kauem väljas olla. I ferie----t-- b-rn--- bli-e -æ--e-u-e. I f----- m---- b------ b---- l---- u--- I f-r-e- m-t-e b-r-e-e b-i-e l-n-e u-e- --------------------------------------- I ferien måtte børnene blive længe ude. 0
Nad tohivad kauem hoovis mängida. D--må-te-le-e l-ng- - --r--n. D- m---- l--- l---- i g------ D- m-t-e l-g- l-n-e i g-r-e-. ----------------------------- De måtte lege længe i gården. 0
Nad tohivad kauem üleval olla. De må-t- bliv- -æ--e--p--. D- m---- b---- l---- o---- D- m-t-e b-i-e l-n-e o-p-. -------------------------- De måtte blive længe oppe. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Näpunäiteid, et mitte unustada

Õppimine pole alati lihtne. Isegi kui see on lõbus, võib see osutuda väsitavaks. Kuid kui oleme midagi ära õppinud, oleme me õnnelikud. Oleme enda ja oma saavutuste üle uhked. Kahjuks võime me ka õpitut unustada. Seda võib eriti tihti ette tulla keelte puhul. Enamik meist õpib koolis rohkem kui üht keelt. Need teadmised aga ununevad pärast kooliaega. Me ei kasuta enam keelt eriti. Me kasutame igapäeva elus valdavalt oma emakeelt. Võõrkeeli kasutame vaid puhkusel. Aga kui teadmisi ei korda, võivad need ununeda. Meie aju vajab treenimist. Võib öelda, et aju on nagu muskel. Musklit tuleb treenida, muidu muutub ta nõrgaks. Aga on olemas viise, kuidas unustamist vältida. Kõige olulisem on õpitut pidevalt kasutada. Seda aitavad teha järjepidevad harjutused. Võite planeerida väikesed harjutused erinevateks nädalapäevaks. Näiteks esmaspäeviti võite lugeda võõrkeelset raamatut. Kolmapäeviti kuulake välismaist raadiokanalit. Reedeti kirjutage päevikusse sissekanne võõrkeeles. Sel moel harjutate vaheldumisi lugemist, kuulamist ja kirjutamist. Nii harjutate oma oskusi mitmel erineval moel. Antud harjutused ei pea võtma palju aega; poolest tunnist piisab. Oluline on, et harjutaksite regulaarselt! Uuringud näitavad, et õpitu püsib ajus aastakümneid. Tuleb see lihtsalt sahtlipõhjast jälle välja otsida...