М----------- -т---ш- -ћи-у---т--.
М___ д___ н_ х______ и__ у ш_____
М-ј- д-ц- н- х-е-о-е и-и у ш-т-у-
---------------------------------
Моја деца не хтедоше ићи у шетњу. 0 Moj- d-c--ne-h-edoš- i--- u šetn--.M___ d___ n_ h______ i__ u š______M-j- d-c- n- h-e-o-e i-́- u š-t-j-.-----------------------------------Moja deca ne htedoše ići u šetnju.
О-и-не х--до-е ићи-- -реве-.
О__ н_ х______ и__ у к______
О-и н- х-е-о-е и-и у к-е-е-.
----------------------------
Они не хтедоше ићи у кревет. 0 O---ne-ht-d-še-ići-- ----et.O__ n_ h______ i__ u k______O-i n- h-e-o-e i-́- u k-e-e-.-----------------------------Oni ne htedoše ići u krevet.
С-е-е-ли-ти пу---и-у-а---н-?
С____ л_ т_ п_____ у а______
С-е-е л- т- п-ш-т- у а-и-н-?
----------------------------
Смеде ли ти пушити у авиону? 0 Sm--- li--i puši-i-------nu?S____ l_ t_ p_____ u a______S-e-e l- t- p-š-t- u a-i-n-?----------------------------Smede li ti pušiti u avionu?
См-------ти---ти --во - бо-н-ци?
С____ л_ т_ п___ п___ у б_______
С-е-е л- т- п-т- п-в- у б-л-и-и-
--------------------------------
Смеде ли ти пити пиво у болници? 0 Sm--e -- ti pi-----vo-- -o--i--?S____ l_ t_ p___ p___ u b_______S-e-e l- t- p-t- p-v- u b-l-i-i---------------------------------Smede li ti piti pivo u bolnici?
С--де-ли-ти-пове--и -са-у х--е-?
С____ л_ т_ п______ п__ у х_____
С-е-е л- т- п-в-с-и п-а у х-т-л-
--------------------------------
Смеде ли ти повести пса у хотел? 0 Sm-d- -i t- pov-st--psa --hote-?S____ l_ t_ p______ p__ u h_____S-e-e l- t- p-v-s-i p-a u h-t-l---------------------------------Smede li ti povesti psa u hotel?
На каникулах детям можно было долго оставаться на улице.
Nad tohivad kauem hoovis mängida.
О-и-см---ш- дуг---- -------у--вориш--.
О__ с______ д___ с_ и_____ у д________
О-и с-е-о-е д-г- с- и-р-т- у д-о-и-т-.
--------------------------------------
Они смедоше дуго се играти у дворишту. 0 On--s--do-- --go----ig-a---- d-or----.O__ s______ d___ s_ i_____ u d________O-i s-e-o-e d-g- s- i-r-t- u d-o-i-t-.--------------------------------------Oni smedoše dugo se igrati u dvorištu.
Õppimine pole alati lihtne.
Isegi kui see on lõbus, võib see osutuda väsitavaks.
Kuid kui oleme midagi ära õppinud, oleme me õnnelikud.
Oleme enda ja oma saavutuste üle uhked.
Kahjuks võime me ka õpitut unustada.
Seda võib eriti tihti ette tulla keelte puhul.
Enamik meist õpib koolis rohkem kui üht keelt.
Need teadmised aga ununevad pärast kooliaega.
Me ei kasuta enam keelt eriti.
Me kasutame igapäeva elus valdavalt oma emakeelt.
Võõrkeeli kasutame vaid puhkusel.
Aga kui teadmisi ei korda, võivad need ununeda.
Meie aju vajab treenimist.
Võib öelda, et aju on nagu muskel.
Musklit tuleb treenida, muidu muutub ta nõrgaks.
Aga on olemas viise, kuidas unustamist vältida.
Kõige olulisem on õpitut pidevalt kasutada.
Seda aitavad teha järjepidevad harjutused.
Võite planeerida väikesed harjutused erinevateks nädalapäevaks.
Näiteks esmaspäeviti võite lugeda võõrkeelset raamatut.
Kolmapäeviti kuulake välismaist raadiokanalit.
Reedeti kirjutage päevikusse sissekanne võõrkeeles.
Sel moel harjutate vaheldumisi lugemist, kuulamist ja kirjutamist.
Nii harjutate oma oskusi mitmel erineval moel.
Antud harjutused ei pea võtma palju aega; poolest tunnist piisab.
Oluline on, et harjutaksite regulaarselt!
Uuringud näitavad, et õpitu püsib ajus aastakümneid.
Tuleb see lihtsalt sahtlipõhjast jälle välja otsida...