Vestmik

et Rõhumäärsõnade minevik 2   »   sv Förfluten tid av modala hjälpverb 2

88 [kaheksakümmend kaheksa]

Rõhumäärsõnade minevik 2

Rõhumäärsõnade minevik 2

88 [åttioåtta]

Förfluten tid av modala hjälpverb 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Mu poeg ei tahtnud nukkudega mängida. M---so- --lle-int- --k----- -o--an. M-- s-- v---- i--- l--- m-- d------ M-n s-n v-l-e i-t- l-k- m-d d-c-a-. ----------------------------------- Min son ville inte leka med dockan. 0
Mu tütar ei tahtnud jalgpalli mängida. M-n do---r v---- i-t- ----a -o--ol-. M-- d----- v---- i--- s---- f------- M-n d-t-e- v-l-e i-t- s-e-a f-t-o-l- ------------------------------------ Min dotter ville inte spela fotboll. 0
Mu naine ei tahtnud minuga malet mängida. Min-fr- -------nt- ---la -ch-ck-m-- m--. M-- f-- v---- i--- s---- s----- m-- m--- M-n f-u v-l-e i-t- s-e-a s-h-c- m-d m-g- ---------------------------------------- Min fru ville inte spela schack med mig. 0
Mu lapsed ei tahtnud jalutuskäigule minna. Mina b-r--ville-int- ta e- --o---ad. M--- b--- v---- i--- t- e- p-------- M-n- b-r- v-l-e i-t- t- e- p-o-e-a-. ------------------------------------ Mina barn ville inte ta en promenad. 0
Nad ei tahtnud tuba koristada. De-v---e -n-e ------r---e-. D- v---- i--- s---- r------ D- v-l-e i-t- s-ä-a r-m-e-. --------------------------- De ville inte städa rummet. 0
Nad ei tahtnud voodisse minna. D----ll- int- -å i----g. D- v---- i--- g- i s---- D- v-l-e i-t- g- i s-n-. ------------------------ De ville inte gå i säng. 0
Ta ei tohtinud jäätist süüa. Han ---k-i--e--t- -----. H-- f--- i--- ä-- g----- H-n f-c- i-t- ä-a g-a-s- ------------------------ Han fick inte äta glass. 0
Ta ei tohtinud šokolaadi süüa. Han -ick in-- ä-- c---la-. H-- f--- i--- ä-- c------- H-n f-c- i-t- ä-a c-o-l-d- -------------------------- Han fick inte äta choklad. 0
Ta ei tohitnud kommi süüa. Han f-----nte ät- godi-. H-- f--- i--- ä-- g----- H-n f-c- i-t- ä-a g-d-s- ------------------------ Han fick inte äta godis. 0
Ma võisin midagi soovida. Ja--fic- ö-s-a--ig----ot. J-- f--- ö---- m-- n----- J-g f-c- ö-s-a m-g n-g-t- ------------------------- Jag fick önska mig något. 0
Ma võisin endale kleidi osta. Jag --ck k--a-m----- -l------. J-- f--- k--- m-- e- k-------- J-g f-c- k-p- m-g e- k-ä-n-n-. ------------------------------ Jag fick köpa mig en klänning. 0
Ma võisin ühe pralinee võtta. J-g fick--a -n --a-i-. J-- f--- t- e- p------ J-g f-c- t- e- p-a-i-. ---------------------- Jag fick ta en pralin. 0
Tohtisid sa lennukis suitsetada? Fi---d- --ka------gpla-et? F--- d- r--- i f---------- F-c- d- r-k- i f-y-p-a-e-? -------------------------- Fick du röka i flygplanet? 0
Tohtisid sa haiglas õlut juua? F-c- ---d-i-k- ö- -å---u--use-? F--- d- d----- ö- p- s--------- F-c- d- d-i-k- ö- p- s-u-h-s-t- ------------------------------- Fick du dricka öl på sjukhuset? 0
Tohtisid sa koera hotelli kaasa võtta? Fick--u--- -------d-n på -o-----t? F--- d- t- m-- h----- p- h-------- F-c- d- t- m-d h-n-e- p- h-t-l-e-? ---------------------------------- Fick du ta med hunden på hotellet? 0
Vaheajal tohivad lapsed kauem väljas olla. P- -----rlo-----ic- -arne---ar--ute-l--g-. P- s---------- f--- b----- v--- u-- l----- P- s-m-a-l-v-t f-c- b-r-e- v-r- u-e l-n-e- ------------------------------------------ På sommarlovet fick barnen vara ute länge. 0
Nad tohivad kauem hoovis mängida. De-------e-----nge -- g---e-. D- f--- l--- l---- p- g------ D- f-c- l-k- l-n-e p- g-r-e-. ----------------------------- De fick leka länge på gården. 0
Nad tohivad kauem üleval olla. De-f-c-----n-- u----lä---. D- f--- s----- u--- l----- D- f-c- s-a-n- u-p- l-n-e- -------------------------- De fick stanna uppe länge. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Näpunäiteid, et mitte unustada

Õppimine pole alati lihtne. Isegi kui see on lõbus, võib see osutuda väsitavaks. Kuid kui oleme midagi ära õppinud, oleme me õnnelikud. Oleme enda ja oma saavutuste üle uhked. Kahjuks võime me ka õpitut unustada. Seda võib eriti tihti ette tulla keelte puhul. Enamik meist õpib koolis rohkem kui üht keelt. Need teadmised aga ununevad pärast kooliaega. Me ei kasuta enam keelt eriti. Me kasutame igapäeva elus valdavalt oma emakeelt. Võõrkeeli kasutame vaid puhkusel. Aga kui teadmisi ei korda, võivad need ununeda. Meie aju vajab treenimist. Võib öelda, et aju on nagu muskel. Musklit tuleb treenida, muidu muutub ta nõrgaks. Aga on olemas viise, kuidas unustamist vältida. Kõige olulisem on õpitut pidevalt kasutada. Seda aitavad teha järjepidevad harjutused. Võite planeerida väikesed harjutused erinevateks nädalapäevaks. Näiteks esmaspäeviti võite lugeda võõrkeelset raamatut. Kolmapäeviti kuulake välismaist raadiokanalit. Reedeti kirjutage päevikusse sissekanne võõrkeeles. Sel moel harjutate vaheldumisi lugemist, kuulamist ja kirjutamist. Nii harjutate oma oskusi mitmel erineval moel. Antud harjutused ei pea võtma palju aega; poolest tunnist piisab. Oluline on, et harjutaksite regulaarselt! Uuringud näitavad, et õpitu püsib ajus aastakümneid. Tuleb see lihtsalt sahtlipõhjast jälle välja otsida...