Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 1   »   es Oraciones subordinadas con que 1

91 [üheksakümmend üks]

Kõrvallaused sõnaga et 1

Kõrvallaused sõnaga et 1

91 [noventa y uno]

Oraciones subordinadas con que 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Ilm läheb võib-olla homme paremaks. Tal--e----r- --j-r ------ -a----. T-- v-- h--- m---- t----- m------ T-l v-z h-r- m-j-r t-e-p- m-ñ-n-. --------------------------------- Tal vez hará mejor tiempo mañana.
Kust te teate seda? ¿C-mo l- -a-e-(--ted-? ¿---- l- s--- (------- ¿-ó-o l- s-b- (-s-e-)- ---------------------- ¿Cómo lo sabe (usted)?
Ma loodan, et see läheb paremaks. Es-ero-que ha-- -ejor-ti---o. E----- q-- h--- m---- t------ E-p-r- q-e h-g- m-j-r t-e-p-. ----------------------------- Espero que haga mejor tiempo.
Ta tuleb päris kindlalt. S---r----e-v--n-. S----- q-- v----- S-g-r- q-e v-e-e- ----------------- Seguro que viene.
On see kindel? ¿-e----? ¿------- ¿-e-u-o- -------- ¿Seguro?
Ma tean, et ta tuleb. Sé que--e--rá. S- q-- v------ S- q-e v-n-r-. -------------- Sé que vendrá.
Ta helistab kindlasti. Seg-ro --e ll-ma. S----- q-- l----- S-g-r- q-e l-a-a- ----------------- Seguro que llama.
Tõesti? ¿D--verdad? ¿-- v------ ¿-e v-r-a-? ----------- ¿De verdad?
Ma arvan, et ta helistab. C--o q-e l--m--á. C--- q-- l------- C-e- q-e l-a-a-á- ----------------- Creo que llamará.
See vein on kindlasti vana. E------ -s----ura-e-te viej-. E- v--- e- s---------- v----- E- v-n- e- s-g-r-m-n-e v-e-o- ----------------------------- El vino es seguramente viejo.
Teate te seda kindlalt? ¿-- s--e (u-t--) co----g-r---d? ¿-- s--- (------ c-- s--------- ¿-o s-b- (-s-e-) c-n s-g-r-d-d- ------------------------------- ¿Lo sabe (usted) con seguridad?
Ma pakun, et see on vana. C--o-- Supon-o--ue -- -i--o. C--- / S------ q-- e- v----- C-e- / S-p-n-o q-e e- v-e-o- ---------------------------- Creo / Supongo que es viejo.
Meie ülemus näeb hea välja. N-e--ro j--e-t--ne-bu-n -s---t-. N------ j--- t---- b--- a------- N-e-t-o j-f- t-e-e b-e- a-p-c-o- -------------------------------- Nuestro jefe tiene buen aspecto.
Arvate? ¿--t-- c-e-? ¿----- c---- ¿-s-e- c-e-? ------------ ¿Usted cree?
Ma arvan, et ta näeb lausa väga hea välja. D---a-inc-----qu- -i-n----y-b-e- asp---o. D---- i------ q-- t---- m-- b--- a------- D-r-a i-c-u-o q-e t-e-e m-y b-e- a-p-c-o- ----------------------------------------- Diría incluso que tiene muy buen aspecto.
Ülemusel on kindlasti tüdruksõber. Se---o qu- --e-tr----f- t--------i-. S----- q-- n------ j--- t---- n----- S-g-r- q-e n-e-t-o j-f- t-e-e n-v-a- ------------------------------------ Seguro que nuestro jefe tiene novia.
Arvate tõesti? ¿-- -r-- --st--)--e-v-r---? ¿-- c--- (------ d- v------ ¿-o c-e- (-s-e-) d- v-r-a-? --------------------------- ¿Lo cree (usted) de verdad?
See on päris tõenäoline, et tal on tüdruksõber. E--------si-le q-e----g-----i-. E- m-- p------ q-- t---- n----- E- m-y p-s-b-e q-e t-n-a n-v-a- ------------------------------- Es muy posible que tenga novia.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Hispaania keel

Hispaania keel kuulub maailma keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 380 miljonile inimesele. Lisaks räägib palju inimesi hispaania keelt teise keelena. Seepärast on hispaania keel üks suurimaid keeli maailmas. See on ka tuntuim romaani keel. Hispaanlased ise kutsuvad oma keelt español'ks või castellano'ks. Sõna castellano paljastab ka hispaania keele päritolu. See arenes välja Castille' piirkonna kohalikust keelest. Enamik hispaanlasi rääkisid castellano keelt umbes 16. sajandil. Tänapäeval kasutatakse mõisteid español ja castellano ühes ja samas tähenduses. Kuid keelel võib olla ka poliitiline mõõde. Hispaania keelt hajutasid erinevad vallutused ja kolooniad. Hispaania keelt räägitakse ka Lääne-Aafrikas ja Filipiinidel. Aga kõige rohkem hispaaniakeelseid inimesi elab Ameerikas. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas on valdavaks keeleks just hispaania keel. Samas on ka USAs hispaaniakeelsete inimeste arv tõusuteel. USAs räägib hispaania keelt umbes 50 miljonit inimest. Seda on rohkem kui Hispaanias! Ameerika hispaania keel erineb Euroopa hispaania keelest. Erinevus seisneb kõige rohkem sõnavaras ja grammatikas. Ameerikas näiteks kasutatakse erinevat minevikuvormi. Ka sõnavaras on palju erinevusi. Mõned sõnad on kasutuses vaid Ameerikas, teised aga vaid Hispaanias. Kuid Ameerikas ei ole ühtset hispaania keelt. Ameerika hispaania keelel on palju variatsioone. Hispaania keel on inglise keele järel kõige õpitum keel maailmas. Ja selle võib selgeks saada võrdlemisi kiiresti. Mis sa ootad? - ¡Vamos!