Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 1   »   nl Bijzinnen met dat 1

91 [üheksakümmend üks]

Kõrvallaused sõnaga et 1

Kõrvallaused sõnaga et 1

91 [eenennegentig]

Bijzinnen met dat 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Ilm läheb võib-olla homme paremaks. H---w-er-word----rgen ----c-ien-b--er. H-- w--- w---- m----- m-------- b----- H-t w-e- w-r-t m-r-e- m-s-c-i-n b-t-r- -------------------------------------- Het weer wordt morgen misschien beter. 0
Kust te teate seda? Hoe w--t ----t? H-- w--- u d--- H-e w-e- u d-t- --------------- Hoe weet u dat? 0
Ma loodan, et see läheb paremaks. Ik--o-p -a--het----er-w-r-t. I- h--- d-- h-- b---- w----- I- h-o- d-t h-t b-t-r w-r-t- ---------------------------- Ik hoop dat het beter wordt. 0
Ta tuleb päris kindlalt. H---k-mt--eel-ze-er. H-- k--- h--- z----- H-j k-m- h-e- z-k-r- -------------------- Hij komt heel zeker. 0
On see kindel? Is-da- ze-er? I- d-- z----- I- d-t z-k-r- ------------- Is dat zeker? 0
Ma tean, et ta tuleb. I- w----d-t-hi---omt. I- w--- d-- h-- k---- I- w-e- d-t h-j k-m-. --------------------- Ik weet dat hij komt. 0
Ta helistab kindlasti. Hi- -e-- -e-e---p. H-- b--- z---- o-- H-j b-l- z-k-r o-. ------------------ Hij belt zeker op. 0
Tõesti? Werk-----? W--------- W-r-e-i-k- ---------- Werkelijk? 0
Ma arvan, et ta helistab. I- ---oof -at------p--l-. I- g----- d-- h-- o------ I- g-l-o- d-t h-j o-b-l-. ------------------------- Ik geloof dat hij opbelt. 0
See vein on kindlasti vana. D---ij--i- -eke- -ud. D- w--- i- z---- o--- D- w-j- i- z-k-r o-d- --------------------- De wijn is zeker oud. 0
Teate te seda kindlalt? We------a- --k-r? W--- u d-- z----- W-e- u d-t z-k-r- ----------------- Weet u dat zeker? 0
Ma pakun, et see on vana. Ik -e-m--d-dat-h-----d is. I- v------ d-- h-- o-- i-- I- v-r-o-d d-t h-j o-d i-. -------------------------- Ik vermoed dat hij oud is. 0
Meie ülemus näeb hea välja. O-------- --e- e--goe- u-t. O--- c--- z--- e- g--- u--- O-z- c-e- z-e- e- g-e- u-t- --------------------------- Onze chef ziet er goed uit. 0
Arvate? Vi--- -? V---- u- V-n-t u- -------- Vindt u? 0
Ma arvan, et ta näeb lausa väga hea välja. I----nd ------- -- ze----z--r --e- --t----. I- v--- d-- h-- e- z---- z--- g--- u------- I- v-n- d-t h-j e- z-l-s z-e- g-e- u-t-i-t- ------------------------------------------- Ik vind dat hij er zelfs zeer goed uitziet. 0
Ülemusel on kindlasti tüdruksõber. D--c--- --e-t-z-ker-------iendin. D- c--- h---- z---- e-- v-------- D- c-e- h-e-t z-k-r e-n v-i-n-i-. --------------------------------- De chef heeft zeker een vriendin. 0
Arvate tõesti? D-n-- - d-t -ch-? D---- u d-- e---- D-n-t u d-t e-h-? ----------------- Denkt u dat echt? 0
See on päris tõenäoline, et tal on tüdruksõber. H-t -- ---- mo---ij--dat --- ----v--en-in h-ef-. H-- i- g--- m------- d-- h-- e-- v------- h----- H-t i- g-e- m-g-l-j- d-t h-j e-n v-i-n-i- h-e-t- ------------------------------------------------ Het is goed mogelijk dat hij een vriendin heeft. 0

Hispaania keel

Hispaania keel kuulub maailma keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 380 miljonile inimesele. Lisaks räägib palju inimesi hispaania keelt teise keelena. Seepärast on hispaania keel üks suurimaid keeli maailmas. See on ka tuntuim romaani keel. Hispaanlased ise kutsuvad oma keelt español'ks või castellano'ks. Sõna castellano paljastab ka hispaania keele päritolu. See arenes välja Castille' piirkonna kohalikust keelest. Enamik hispaanlasi rääkisid castellano keelt umbes 16. sajandil. Tänapäeval kasutatakse mõisteid español ja castellano ühes ja samas tähenduses. Kuid keelel võib olla ka poliitiline mõõde. Hispaania keelt hajutasid erinevad vallutused ja kolooniad. Hispaania keelt räägitakse ka Lääne-Aafrikas ja Filipiinidel. Aga kõige rohkem hispaaniakeelseid inimesi elab Ameerikas. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas on valdavaks keeleks just hispaania keel. Samas on ka USAs hispaaniakeelsete inimeste arv tõusuteel. USAs räägib hispaania keelt umbes 50 miljonit inimest. Seda on rohkem kui Hispaanias! Ameerika hispaania keel erineb Euroopa hispaania keelest. Erinevus seisneb kõige rohkem sõnavaras ja grammatikas. Ameerikas näiteks kasutatakse erinevat minevikuvormi. Ka sõnavaras on palju erinevusi. Mõned sõnad on kasutuses vaid Ameerikas, teised aga vaid Hispaanias. Kuid Ameerikas ei ole ühtset hispaania keelt. Ameerika hispaania keelel on palju variatsioone. Hispaania keel on inglise keele järel kõige õpitum keel maailmas. Ja selle võib selgeks saada võrdlemisi kiiresti. Mis sa ootad? - ¡Vamos!