Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   pt Orações subordinadas com se

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [noventa e três]

Orações subordinadas com se

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (PT) Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. Eu n-- s-- s- e-- m- a--. Eu não sei se ele me ama. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. Eu n-- s-- s- e-- v-- v-----. Eu não sei se ele vai voltar. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. Eu n-- s-- s- e-- m- v-- t--------. Eu não sei se ele me vai telefonar. 0
Kas ta tõesti armastab mind? Se-- q-- e-- m- a--? Será que ele me ama? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? Se-- q-- e-- v-- v-----? Será que ele vai voltar? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? Se-- q-- e-- m- v-- t--------? Será que ele me vai telefonar? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. Eu p---------- s- e-- p---- e- m--. Eu pergunto-me se ele pensa em mim. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. Eu p---------- s- e-- t-- o----. Eu pergunto-me se ele tem outra. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. Eu p---------- s- e-- e--- a m-----. Eu pergunto-me se ele está a mentir. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? Se-- q-- e-- p---- e- m--? Será que ele pensa em mim? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? Se-- q-- e-- t-- o----? Será que ele tem outra? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? Se-- q-- e-- d-- a v------? Será que ele diz a verdade? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. Eu d----- q-- e-- g---- r-------- d- m--. Eu duvido que ele goste realmente de mim. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. Eu d----- q-- e-- m- e------. Eu duvido que ele me escreva. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. Eu d----- q-- e-- s- c--- c-----. Eu duvido que ele se case comigo. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? Se-- q-- e-- r-------- g---- d- m--? Será que ele realmente gosta de mim? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? Se-- q-- e-- m- v-- e-------? Será que ele me vai escrever? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? Se-- q-- e-- s- v-- c---- c-----? Será que ele se vai casar comigo? 0

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...