Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   sk Vedľajšie vety s či

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [deväťdesiattri]

Vedľajšie vety s či

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. N-vi-m- č--ma-ľú-i. N------ č- m- ľ---- N-v-e-, č- m- ľ-b-. ------------------- Neviem, či ma ľúbi. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. Ne-iem- -i-sa v-át-. N------ č- s- v----- N-v-e-, č- s- v-á-i- -------------------- Neviem, či sa vráti. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. Nevie-, -i-mi zav--á. N------ č- m- z------ N-v-e-, č- m- z-v-l-. --------------------- Neviem, či mi zavolá. 0
Kas ta tõesti armastab mind? Č--ma-------ľúb-? Č- m- v---- ľ---- Č- m- v-b-c ľ-b-? ----------------- Či ma vôbec ľúbi? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? Či--a -ôb-c v--t-? Č- s- v---- v----- Č- s- v-b-c v-á-i- ------------------ Či sa vôbec vráti? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? Či-mi-vôb-c zavolá? Č- m- v---- z------ Č- m- v-b-c z-v-l-? ------------------- Či mi vôbec zavolá? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. P-------, č- na -ň--my--í. P---- s-- č- n- m-- m----- P-t-m s-, č- n- m-a m-s-í- -------------------------- Pýtam sa, či na mňa myslí. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. P-t-- sa,-či-má---jak--dr-h-. P---- s-- č- m- n----- d----- P-t-m s-, č- m- n-j-k- d-u-ú- ----------------------------- Pýtam sa, či má nejakú druhú. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. Pý-a- --, č-----m-. P---- s-- č- k----- P-t-m s-, č- k-a-e- ------------------- Pýtam sa, či klame. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? Č- --n n- mňa mys--? Č- l-- n- m-- m----- Č- l-n n- m-a m-s-í- -------------------- Či len na mňa myslí? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? Č- len---má n--------uh-? Č- l-- n--- n----- d----- Č- l-n n-m- n-j-k- d-u-ú- ------------------------- Či len nemá nejakú druhú? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? Č- --n---v-rí pr--d-? Č- l-- h----- p------ Č- l-n h-v-r- p-a-d-? --------------------- Či len hovorí pravdu? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. P--hybu--m-o-t-m, -- ----á --u-očn- r--. P--------- o t--- č- m- m- s------- r--- P-c-y-u-e- o t-m- č- m- m- s-u-o-n- r-d- ---------------------------------------- Pochybujem o tom, či ma má skutočne rád. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. P-chybujem-----m---i--i-nap-š-. P--------- o t--- č- m- n------ P-c-y-u-e- o t-m- č- m- n-p-š-. ------------------------------- Pochybujem o tom, či mi napíše. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. Poch--u--- o -o-- -- sa s- -n-- ----í. P--------- o t--- č- s- s- m--- o----- P-c-y-u-e- o t-m- č- s- s- m-o- o-e-í- -------------------------------------- Pochybujem o tom, či sa so mnou ožení. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? Ći ---m----n----za---ád? Ć- m- m- l-- n----- r--- Ć- m- m- l-n n-o-a- r-d- ------------------------ Ći ma má len naozaj rád? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? Či-m- -e- ---íše? Č- m- l-- n------ Č- m- l-n n-p-š-? ----------------- Či mi len napíše? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? Či-sa -e- s- -no---že--? Č- s- l-- s- m--- o----- Č- s- l-n s- m-o- o-e-í- ------------------------ Či sa len so mnou ožení? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...