П--а--й,---куль-я-не---к--чу.
П------- п----- я н- з-------
П-ч-к-й- п-к-л- я н- з-к-н-у-
-----------------------------
Пачакай, пакуль я не закончу. 0 Pac-akay,-p-k----y--ne-za--n-hu.P-------- p----- y- n- z--------P-c-a-a-, p-k-l- y- n- z-k-n-h-.--------------------------------Pachakay, pakul’ ya ne zakonchu.
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada.
Па----та-о -к ---тр-п-ў-- ав-р-ю, ён -о-ь- -е-м---п-----а--.
П---- т--- я- ё- т----- у а------ ё- б---- н- м-- п---------
П-с-я т-г- я- ё- т-а-і- у а-а-ы-, ё- б-л-ш н- м-г п-а-а-а-ь-
------------------------------------------------------------
Пасля таго як ён трапіў у аварыю, ён больш не мог працаваць. 0 P-s-y- tago --k---n tr--іu-- ---r-------n bo---- -- -o--pr-ts--a--’.P----- t--- y-- y-- t----- u a------- y-- b----- n- m-- p-----------P-s-y- t-g- y-k y-n t-a-і- u a-a-y-u- y-n b-l-s- n- m-g p-a-s-v-t-’---------------------------------------------------------------------Paslya tago yak yon trapіu u avaryyu, yon bol’sh ne mog pratsavats’.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada.
Пасля таго як ён трапіў у аварыю, ён больш не мог працаваць.
Paslya tago yak yon trapіu u avaryyu, yon bol’sh ne mog pratsavats’.
После несчастного случая он больше не мог работать.
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse.
П---я--а----к-ён--г--іў-пр--у---- -’ех-ў у А-е--к-.
П---- т--- я- ё- з----- п----- ё- з----- у А-------
П-с-я т-г- я- ё- з-у-і- п-а-у- ё- з-е-а- у А-е-ы-у-
---------------------------------------------------
Пасля таго як ён згубіў працу, ён з’ехаў у Амерыку. 0 Paslya tag- ya---on ----іu-p-at-u, yo- z’----u u -m-ry-u.P----- t--- y-- y-- z----- p------ y-- z------ u A-------P-s-y- t-g- y-k y-n z-u-і- p-a-s-, y-n z-e-h-u u A-e-y-u----------------------------------------------------------Paslya tago yak yon zgubіu pratsu, yon z’ekhau u Ameryku.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse.
Пасля таго як ён згубіў працу, ён з’ехаў у Амерыку.
Paslya tago yak yon zgubіu pratsu, yon z’ekhau u Ameryku.
После того, как он потерял работу, он поехал в Америку.
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks.
П-сля -а-- як ён---е--- --А---ыку, ён р-----ацеў.
П---- т--- я- ё- з----- у А------- ё- р----------
П-с-я т-г- я- ё- з-е-а- у А-е-ы-у- ё- р-з-а-а-е-.
-------------------------------------------------
Пасля таго як ён з’ехаў у Амерыку, ён разбагацеў. 0 Pa--ya -a-o -----o----ek--- --Am-ry--,--on-r-zbagats-u.P----- t--- y-- y-- z------ u A------- y-- r-----------P-s-y- t-g- y-k y-n z-e-h-u u A-e-y-u- y-n r-z-a-a-s-u--------------------------------------------------------Paslya tago yak yon z’ekhau u Ameryku, yon razbagatseu.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks.
Пасля таго як ён з’ехаў у Амерыку, ён разбагацеў.
Paslya tago yak yon z’ekhau u Ameryku, yon razbagatseu.
Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks.
Paljud inimesed õpivad võõrkeeli.
Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli.
Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga.
Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena.
Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled.
Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub.
Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused.
Täiskasvanutel käib see teistmoodi.
Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida.
Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit.
Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda.
Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased.
Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada.
Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida.
Näiteks võib koostada nimekirja.
Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused.
Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema.
Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused.
Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust.
See aitab keeli üksteisest eristada.
Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti.
Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt.
Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema!
Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega.
Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti.
Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega.
Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...