Vestmik

et Sidesõnad 1   »   bs Veznici 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [devedeset i četiri]

Veznici 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. Če--j --k -i-- ---p--s--ne. Č---- d-- k--- n- p-------- Č-k-j d-k k-š- n- p-e-t-n-. --------------------------- Čekaj dok kiša ne prestane. 0
Oota kuni ma valmis olen. Č-k---d-- z-vrši-. Č---- d-- z------- Č-k-j d-k z-v-š-m- ------------------ Čekaj dok završim. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. Ček-j do--se-o- ne -ra-i. Č---- d-- s- o- n- v----- Č-k-j d-k s- o- n- v-a-i- ------------------------- Čekaj dok se on ne vrati. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. Ja če--- -ok--- s- --s- n- --uš-. J- č---- d-- m- s- k--- n- o----- J- č-k-m d-k m- s- k-s- n- o-u-i- --------------------------------- Ja čekam dok mi se kosa ne osuši. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Ja----am-d----e --l- ne --v--i. J- č---- d-- s- f--- n- z------ J- č-k-m d-k s- f-l- n- z-v-š-. ------------------------------- Ja čekam dok se film ne završi. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. J-----a---o- -a--ema-o-- -e b--- -e-en-. J- č---- d-- n- s------- n- b--- z------ J- č-k-m d-k n- s-m-f-r- n- b-d- z-l-n-. ---------------------------------------- Ja čekam dok na semaforu ne bude zeleno. 0
Millal sa puhkusele sõidad? Kad- put-je- ----od----i od-or? K--- p------ n- g------- o----- K-d- p-t-j-š n- g-d-š-j- o-m-r- ------------------------------- Kada putuješ na godišnji odmor? 0
Veel enne suvevaheaga? J-š ---j- l-etno- -a-pu---? J-- p---- l------ r-------- J-š p-i-e l-e-n-g r-s-u-t-? --------------------------- Još prije ljetnog raspusta? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. D-- -o- p--je-ne-o p--ne l-e-ni r-s-u--. D-- j-- p---- n--- p---- l----- r------- D-, j-š p-i-e n-g- p-č-e l-e-n- r-s-u-t- ---------------------------------------- Da, još prije nego počne ljetni raspust. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. Pop-a---kro-----ij----g----o --č-- --m-. P------ k---- p---- n--- š-- p---- z---- P-p-a-i k-o-, p-i-e n-g- š-o p-č-e z-m-. ---------------------------------------- Popravi krov, prije nego što počne zima. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. O-e-i -uke,--r--e-n-g- --- s---ne- -- st-. O---- r---- p---- n--- š-- s------ z- s--- O-e-i r-k-, p-i-e n-g- š-o s-e-n-š z- s-o- ------------------------------------------ Operi ruke, prije nego što sjedneš za sto. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. Z--v------ozor--pr--e nego š---i----š. Z------ p------ p---- n--- š-- i------ Z-t-o-i p-o-o-, p-i-e n-g- š-o i-a-e-. -------------------------------------- Zatvori prozor, prije nego što izađeš. 0
Millal sa koju tuled? K-da ć-š--o-i k-ć-? K--- ć-- d--- k---- K-d- ć-š d-ć- k-ć-? ------------------- Kada ćeš doći kući? 0
Peale tunde? Nako----st-ve? N---- n------- N-k-n n-s-a-e- -------------- Nakon nastave? 0
Jah, peale tundide lõppu. Da- nakon-št- se-n--t-v---av--i. D-- n---- š-- s- n------ z------ D-, n-k-n š-o s- n-s-a-a z-v-š-. -------------------------------- Da, nakon što se nastava završi. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. Nakon št--j- i--o n-z--du,-on v--e ni---m---o --d-ti. N---- š-- j- i--- n------- o- v--- n--- m---- r------ N-k-n š-o j- i-a- n-z-o-u- o- v-š- n-j- m-g-o r-d-t-. ----------------------------------------------------- Nakon što je imao nezgodu, on više nije mogao raditi. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. Nak-n -to ---izgu-i--po--o, on-j----iša- --Am-ri-u. N---- š-- j- i------ p----- o- j- o----- u A------- N-k-n š-o j- i-g-b-o p-s-o- o- j- o-i-a- u A-e-i-u- --------------------------------------------------- Nakon što je izgubio posao, on je otišao u Ameriku. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. Na----št- j- -ti-a----Am---ku,--n -- -bo----o. N---- š-- j- o----- u A------- o- s- o-------- N-k-n š-o j- o-i-a- u A-e-i-u- o- s- o-o-a-i-. ---------------------------------------------- Nakon što je otišao u Ameriku, on se obogatio. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...