Vestmik

et Sidesõnad 1   »   de Konjunktionen 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [vierundneunzig]

Konjunktionen 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. Wa--e, b----er -e--n---f----. W----- b-- d-- R---- a------- W-r-e- b-s d-r R-g-n a-f-ö-t- ----------------------------- Warte, bis der Regen aufhört. 0
Oota kuni ma valmis olen. Warte, -i--ic-----tig-bin. W----- b-- i-- f----- b--- W-r-e- b-s i-h f-r-i- b-n- -------------------------- Warte, bis ich fertig bin. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. War-e,-b-- er ---ü-k--mmt. W----- b-- e- z----------- W-r-e- b-s e- z-r-c-k-m-t- -------------------------- Warte, bis er zurückkommt. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. Ic- wa---- bis--e-ne H-----tr-c--n----d. I-- w----- b-- m---- H---- t------ s---- I-h w-r-e- b-s m-i-e H-a-e t-o-k-n s-n-. ---------------------------------------- Ich warte, bis meine Haare trocken sind. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. I-- w--t----i- --- -i-- zu -nd- i--. I-- w----- b-- d-- F--- z- E--- i--- I-h w-r-e- b-s d-r F-l- z- E-d- i-t- ------------------------------------ Ich warte, bis der Film zu Ende ist. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. I-h ----e,---s-d-------l-gr----s-. I-- w----- b-- d-- A---- g--- i--- I-h w-r-e- b-s d-e A-p-l g-ü- i-t- ---------------------------------- Ich warte, bis die Ampel grün ist. 0
Millal sa puhkusele sõidad? Wa-n fä-rst ----- Url-u-? W--- f----- d- i- U------ W-n- f-h-s- d- i- U-l-u-? ------------------------- Wann fährst du in Urlaub? 0
Veel enne suvevaheaga? N-c----r -en----merfe-ie-? N--- v-- d-- S------------ N-c- v-r d-n S-m-e-f-r-e-? -------------------------- Noch vor den Sommerferien? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. J-, noc- -e-o----e---m--r--ri-- -eg---en. J-- n--- b---- d-- S----------- b-------- J-, n-c- b-v-r d-e S-m-e-f-r-e- b-g-n-e-. ----------------------------------------- Ja, noch bevor die Sommerferien beginnen. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. Re---ier d-s-D-ch- -e--r -er W-n----b-g--n-. R------- d-- D---- b---- d-- W----- b------- R-p-r-e- d-s D-c-, b-v-r d-r W-n-e- b-g-n-t- -------------------------------------------- Reparier das Dach, bevor der Winter beginnt. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. Wa-ch de--e-Hän--- b---r d- d-ch an-de- -is---s--zt. W---- d---- H----- b---- d- d--- a- d-- T---- s----- W-s-h d-i-e H-n-e- b-v-r d- d-c- a- d-n T-s-h s-t-t- ---------------------------------------------------- Wasch deine Hände, bevor du dich an den Tisch setzt. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. S-hlie--d-s F--st-r,--ev-r-d---a-sg-h-t. S------ d-- F------- b---- d- r--------- S-h-i-ß d-s F-n-t-r- b-v-r d- r-u-g-h-t- ---------------------------------------- Schließ das Fenster, bevor du rausgehst. 0
Millal sa koju tuled? Wa-n--om--t -u-n-c- H-use? W--- k----- d- n--- H----- W-n- k-m-s- d- n-c- H-u-e- -------------------------- Wann kommst du nach Hause? 0
Peale tunde? N--- de- U-t-r---h-? N--- d-- U---------- N-c- d-m U-t-r-i-h-? -------------------- Nach dem Unterricht? 0
Jah, peale tundide lõppu. Ja- na-hd------ -nterr-----a-s ---. J-- n------ d-- U--------- a-- i--- J-, n-c-d-m d-r U-t-r-i-h- a-s i-t- ----------------------------------- Ja, nachdem der Unterricht aus ist. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. Nac-d-m -- ei--- -nfa-l h-t--,--on-t---r -i--t mehr a-------. N------ e- e---- U----- h----- k----- e- n---- m--- a-------- N-c-d-m e- e-n-n U-f-l- h-t-e- k-n-t- e- n-c-t m-h- a-b-i-e-. ------------------------------------------------------------- Nachdem er einen Unfall hatte, konnte er nicht mehr arbeiten. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. N-c--em er---- -rbe-- -e--o-----atte- is- -- --ch-A-------geg--g-n. N------ e- d-- A----- v------- h----- i-- e- n--- A------ g-------- N-c-d-m e- d-e A-b-i- v-r-o-e- h-t-e- i-t e- n-c- A-e-i-a g-g-n-e-. ------------------------------------------------------------------- Nachdem er die Arbeit verloren hatte, ist er nach Amerika gegangen. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. N--h--m e--nach A---ik- ---a-g-n wa-,--s- er-re--- --wo-d-n. N------ e- n--- A------ g------- w--- i-- e- r---- g-------- N-c-d-m e- n-c- A-e-i-a g-g-n-e- w-r- i-t e- r-i-h g-w-r-e-. ------------------------------------------------------------ Nachdem er nach Amerika gegangen war, ist er reich geworden. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...