Vestmik

et Sidesõnad 1   »   es Conjunciones 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [noventa y cuatro]

Conjunciones 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. E-pe-a-a -u- -a------llov--. E----- a q-- p--- d- l------ E-p-r- a q-e p-r- d- l-o-e-. ---------------------------- Espera a que pare de llover.
Oota kuni ma valmis olen. E--e---a -----yo- t--mine. E----- a q-- (--- t------- E-p-r- a q-e (-o- t-r-i-e- -------------------------- Espera a que (yo) termine.
Oota kuni ta tagasi tuleb. Es---- a q---(--) -u-lv-. E----- a q-- (--- v------ E-p-r- a q-e (-l- v-e-v-. ------------------------- Espera a que (él) vuelva.
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. (Yo- e-p----a --e--e-me-se-u- -l pe-o. (--- e----- a q-- s- m- s---- e- p---- (-o- e-p-r- a q-e s- m- s-q-e e- p-l-. -------------------------------------- (Yo) espero a que se me seque el pelo.
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Es-er-----u- ter---e l- -elícu--. E----- a q-- t------ l- p-------- E-p-r- a q-e t-r-i-e l- p-l-c-l-. --------------------------------- Espero a que termine la película.
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. Es------ q-e -l -emá-o---e-t- -erd-. E----- a q-- e- s------- e--- v----- E-p-r- a q-e e- s-m-f-r- e-t- v-r-e- ------------------------------------ Espero a que el semáforo esté verde.
Millal sa puhkusele sõidad? ¿----d- te v-- de --c-ci---s? ¿------ t- v-- d- v---------- ¿-u-n-o t- v-s d- v-c-c-o-e-? ----------------------------- ¿Cuándo te vas de vacaciones?
Veel enne suvevaheaga? ¿A---- de- -er---? ¿----- d-- v------ ¿-n-e- d-l v-r-n-? ------------------ ¿Antes del verano?
Jah, enne suvevaheaja algust. Sí,----e---- -u- -----------s vac--------de -e-a--. S-- a---- d- q-- e------- l-- v--------- d- v------ S-, a-t-s d- q-e e-p-e-e- l-s v-c-c-o-e- d- v-r-n-. --------------------------------------------------- Sí, antes de que empiecen las vacaciones de verano.
Paranda katus enne, kui talv algab. R----a-e--t--------tes--e-q-- --egue-e- i---e--o. R----- e- t----- a---- d- q-- l----- e- i-------- R-p-r- e- t-j-d- a-t-s d- q-e l-e-u- e- i-v-e-n-. ------------------------------------------------- Repara el tejado antes de que llegue el invierno.
Pese oma käed enne, kui lauda istud. L---te -as-m-no--a------e-sentar---a--a-----. L----- l-- m---- a---- d- s------- a l- m---- L-v-t- l-s m-n-s a-t-s d- s-n-a-t- a l- m-s-. --------------------------------------------- Lávate las manos antes de sentarte a la mesa.
Sulge aken enne, kui välja lähed. C--rr---a--e---na-an--s-d- -a-ir. C----- l- v------ a---- d- s----- C-e-r- l- v-n-a-a a-t-s d- s-l-r- --------------------------------- Cierra la ventana antes de salir.
Millal sa koju tuled? ¿C---do v--d-ás - c-sa? ¿------ v------ a c---- ¿-u-n-o v-n-r-s a c-s-? ----------------------- ¿Cuándo vendrás a casa?
Peale tunde? ¿----u---de l---las-? ¿------- d- l- c----- ¿-e-p-é- d- l- c-a-e- --------------------- ¿Después de la clase?
Jah, peale tundide lõppu. Sí-----n-- s--ha-a aca--do l- --ase. S-- c----- s- h--- a------ l- c----- S-, c-a-d- s- h-y- a-a-a-o l- c-a-e- ------------------------------------ Sí, cuando se haya acabado la clase.
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. D--pués-de -e-e- -l----iden----y--n- p--- vol--- - t-aba---. D------ d- t---- e- a--------- y- n- p--- v----- a t-------- D-s-u-s d- t-n-r e- a-c-d-n-e- y- n- p-d- v-l-e- a t-a-a-a-. ------------------------------------------------------------ Después de tener el accidente, ya no pudo volver a trabajar.
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. Des--é- -- h-b-- p-rd--o ---t------, se-fue ---m-r-c-. D------ d- h---- p------ e- t------- s- f-- a A------- D-s-u-s d- h-b-r p-r-i-o e- t-a-a-o- s- f-e a A-é-i-a- ------------------------------------------------------ Después de haber perdido el trabajo, se fue a América.
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. Des---s-de -a---s--id--- --é--c----e-hizo-----. D------ d- h------ i-- a A------- s- h--- r---- D-s-u-s d- h-b-r-e i-o a A-é-i-a- s- h-z- r-c-. ----------------------------------------------- Después de haberse ido a América, se hizo rico.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...