Vestmik

et Sidesõnad 1   »   fi Konjunktioita 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [yhdeksänkymmentäneljä]

Konjunktioita 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. Odo-- -unne- s-d---a-k-a. O---- k----- s--- l------ O-o-a k-n-e- s-d- l-k-a-. ------------------------- Odota kunnes sade lakkaa. 0
Oota kuni ma valmis olen. O---- --nn-s-o-----a-mi-. O---- k----- o--- v------ O-o-a k-n-e- o-e- v-l-i-. ------------------------- Odota kunnes olen valmis. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. Odot-----nes-h-- -ul-e t--a--in. O---- k----- h-- t---- t-------- O-o-a k-n-e- h-n t-l-e t-k-i-i-. -------------------------------- Odota kunnes hän tulee takaisin. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. O----n ku--e----ukse-- o-a---u-vat. O----- k----- h------- o--- k------ O-o-a- k-n-e- h-u-s-n- o-a- k-i-a-. ----------------------------------- Odotan kunnes hiukseni ovat kuivat. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. O--tan----nes--lokuv- ------. O----- k----- e------ l------ O-o-a- k-n-e- e-o-u-a l-p-u-. ----------------------------- Odotan kunnes elokuva loppuu. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. Od---n kun--s li-k----va--------uu----reäk--. O----- k----- l----------- v------ v--------- O-o-a- k-n-e- l-i-e-n-v-l- v-i-t-u v-h-e-k-i- --------------------------------------------- Odotan kunnes liikennevalo vaihtuu vihreäksi. 0
Millal sa puhkusele sõidad? M--loin l-h-e---om-ll-? M------ l----- l------- M-l-o-n l-h-e- l-m-l-e- ----------------------- Milloin lähdet lomalle? 0
Veel enne suvevaheaga? Vie-ä e--e- ke-ä--maa? V---- e---- k--------- V-e-ä e-n-n k-s-l-m-a- ---------------------- Vielä ennen kesälomaa? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. K-l--,--ielä--n----k--n--e-äl--- alka-. K----- v---- e---- k--- k------- a----- K-l-ä- v-e-ä e-n-n k-i- k-s-l-m- a-k-a- --------------------------------------- Kyllä, vielä ennen kuin kesäloma alkaa. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. K---a- -----, e-nen ---n -al-- tu-e-. K----- k----- e---- k--- t---- t----- K-r-a- k-t-o- e-n-n k-i- t-l-i t-l-e- ------------------------------------- Korjaa katto, ennen kuin talvi tulee. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. Pe-- --te--,-e---n--u-n ---------p-y----. P--- k------ e---- k--- i------- p------- P-s- k-t-s-, e-n-n k-i- i-t-u-u- p-y-ä-n- ----------------------------------------- Pese kätesi, ennen kuin istuudut pöytään. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. S-l---ikku-a en--n -uin --ne- -los. S---- i----- e---- k--- m---- u---- S-l-e i-k-n- e-n-n k-i- m-n-t u-o-. ----------------------------------- Sulje ikkuna ennen kuin menet ulos. 0
Millal sa koju tuled? Mi---in -u-et -otii-? M------ t---- k------ M-l-o-n t-l-t k-t-i-? --------------------- Milloin tulet kotiin? 0
Peale tunde? Opet-ks-n --l-een--? O-------- j--------- O-e-u-s-n j-l-e-n-ö- -------------------- Opetuksen jälkeenkö? 0
Jah, peale tundide lõppu. K------s----älke---kun-o-e--- -n lo--unut. K----- s-- j------ k-- o----- o- l-------- K-l-ä- s-n j-l-e-n k-n o-e-u- o- l-p-u-u-. ------------------------------------------ Kyllä, sen jälkeen kun opetus on loppunut. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. O-n--to--ud-n jä--een ----e- ----ut----dä ---tä. O------------ j------ h-- e- v----- t---- t----- O-n-t-o-u-d-n j-l-e-n h-n e- v-i-u- t-h-ä t-i-ä- ------------------------------------------------ Onnettomuuden jälkeen hän ei voinut tehdä töitä. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. M--etet---än-työn-ä, --n---ut-i-Am-r---aa-. M----------- t------ h-- m----- A---------- M-n-t-t-y-ä- t-ö-s-, h-n m-u-t- A-e-i-k-a-. ------------------------------------------- Menetettyään työnsä, hän muutti Amerikkaan. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. Men---än Am----ka------n -i-ast--. M------- A---------- h-- r-------- M-n-y-ä- A-e-i-k-a-, h-n r-k-s-u-. ---------------------------------- Mentyään Amerikkaan, hän rikastui. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...