Vestmik

et Sidesõnad 1   »   lt Jungtukai 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [devyniasdešimt keturi]

Jungtukai 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. Pa-a-k--kol---au-is--i-t-s. P------ k-- l------ l------ P-l-u-, k-l l-a-s-s l-e-u-. --------------------------- Palauk, kol liausis lietus. 0
Oota kuni ma valmis olen. Palau-, -o- (--- --s-ru-ši-. P------ k-- (--- s---------- P-l-u-, k-l (-š- s-s-r-o-i-. ---------------------------- Palauk, kol (aš) susiruošiu. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. P-lau-----l-j-s gr--. P------ k-- j-- g---- P-l-u-, k-l j-s g-į-. --------------------- Palauk, kol jis grįš. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. (Aš---al--k-i-----l--š-žiu- m-n- pla----. (--- p--------- k-- i------ m--- p------- (-š- p-l-u-s-u- k-l i-d-i-s m-n- p-a-k-i- ----------------------------------------- (Aš) palauksiu, kol išdžius mano plaukai. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. (-š)---la-k-iu----l---i-sis -i-ma-. (--- p--------- k-- b------ f------ (-š- p-l-u-s-u- k-l b-i-s-s f-l-a-. ----------------------------------- (Aš) palauksiu, kol baigsis filmas. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. (A-)----a-k-i----o- -žs-degs ž-lia-š--eso-or- š-i---. (--- p--------- k-- u------- ž---- š--------- š------ (-š- p-l-u-s-u- k-l u-s-d-g- ž-l-a š-i-s-f-r- š-i-s-. ----------------------------------------------------- (Aš) palauksiu, kol užsidegs žalia šviesoforo šviesa. 0
Millal sa puhkusele sõidad? Ka---(-------si a-o--o--? K--- (--- v---- a-------- K-d- (-u- v-k-i a-o-t-g-? ------------------------- Kada (tu) vyksi atostogų? 0
Veel enne suvevaheaga? A----r-p-----v--ar-s at-sto---? A- d-- p---- v------ a--------- A- d-r p-i-š v-s-r-s a-o-t-g-s- ------------------------------- Ar dar prieš vasaros atostogas? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. Ta--, -----r--- p--sid-d--t--a--r-s a-os--gom-. T---- d-- p---- p---------- v------ a---------- T-i-, d-r p-i-š p-a-i-e-a-t v-s-r-s a-o-t-g-m-. ----------------------------------------------- Taip, dar prieš prasidedant vasaros atostogoms. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. S---i----st-gą,-k-l dar-n-p-asid-jo-žiema. S------- s----- k-- d-- n---------- ž----- S-t-i-y- s-o-ą- k-l d-r n-p-a-i-ė-o ž-e-a- ------------------------------------------ Sutaisyk stogą, kol dar neprasidėjo žiema. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. P-i-š-s-sd---s-pr----ta-o nu-ip---k rank-s. P---- s------- p--- s---- n-------- r------ P-i-š s-s-a-a- p-i- s-a-o n-s-p-a-k r-n-a-. ------------------------------------------- Prieš sėsdamas prie stalo nusiplauk rankas. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. Prieš -š-ida-a- -žd-r-k-langą. P---- i-------- u------ l----- P-i-š i-e-d-m-s u-d-r-k l-n-ą- ------------------------------ Prieš išeidamas uždaryk langą. 0
Millal sa koju tuled? Kada -a-ei-i-namo? K--- p------ n---- K-d- p-r-i-i n-m-? ------------------ Kada pareisi namo? 0
Peale tunde? P- p--o-ų? P- p------ P- p-m-k-? ---------- Po pamokų? 0
Jah, peale tundide lõppu. Ta-p,------a----s pa---o- /----i--i-u- pamoko-s. T---- k-- b------ p------ / p--------- p-------- T-i-, k-i b-i-s-s p-m-k-s / p-s-b-i-u- p-m-k-m-. ------------------------------------------------ Taip, kai baigsis pamokos / pasibaigus pamokoms. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. P- -va--j-s / -o---, --i-jam-į--ko---arija- /---- n-ga--j- ---g--u dirbti. P- a------- / p- t-- k-- j-- į---- a------- / j-- n------- d------ d------ P- a-a-i-o- / p- t-, k-i j-m į-y-o a-a-i-a- / j-s n-g-l-j- d-u-i-u d-r-t-. -------------------------------------------------------------------------- Po avarijos / po to, kai jam įvyko avarija, / jis negalėjo daugiau dirbti. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. P--to, k-i --- n---ko d----,-i---k--į -m-r---. P- t-- k-- j-- n----- d----- i----- į A------- P- t-, k-i j-s n-t-k- d-r-o- i-v-k- į A-e-i-ą- ---------------------------------------------- Po to, kai jis neteko darbo, išvyko į Ameriką. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. Po-----ka- -i- --vyko ---m-ri-ą--jis----turt-j-. P- t-- k-- j-- i----- į A------- j-- p---------- P- t-, k-i j-s i-v-k- į A-e-i-ą- j-s p-a-u-t-j-. ------------------------------------------------ Po to, kai jis išvyko į Ameriką, jis praturtėjo. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...