Vestmik

et Sidesõnad 1   »   nl Voegwoorden 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [vierennegentig]

Voegwoorden 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. W-c-t -o- h-t op-oudt---t re--nen. W---- t-- h-- o------ m-- r------- W-c-t t-t h-t o-h-u-t m-t r-g-n-n- ---------------------------------- Wacht tot het ophoudt met regenen. 0
Oota kuni ma valmis olen. Wa-ht--------kl----b--. W---- t-- i- k---- b--- W-c-t t-t i- k-a-r b-n- ----------------------- Wacht tot ik klaar ben. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. W---t--ot-h-j t---g---t. W---- t-- h-- t--------- W-c-t t-t h-j t-r-g-o-t- ------------------------ Wacht tot hij terugkomt. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. Ik -ac-t---t mij--h--- --oog-i-. I- w---- t-- m--- h--- d---- i-- I- w-c-t t-t m-j- h-a- d-o-g i-. -------------------------------- Ik wacht tot mijn haar droog is. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. I- w---- --t -e ---m-af--lo-e- i-. I- w---- t-- d- f--- a-------- i-- I- w-c-t t-t d- f-l- a-g-l-p-n i-. ---------------------------------- Ik wacht tot de film afgelopen is. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. Ik-wa-h- --- he--st---icht g--e--i-. I- w---- t-- h-- s-------- g---- i-- I- w-c-t t-t h-t s-o-l-c-t g-o-n i-. ------------------------------------ Ik wacht tot het stoplicht groen is. 0
Millal sa puhkusele sõidad? W---eer -a je-op --kant-e? W------ g- j- o- v-------- W-n-e-r g- j- o- v-k-n-i-? -------------------------- Wanneer ga je op vakantie? 0
Veel enne suvevaheaga? No- vo-r de ----r-a---t--? N-- v--- d- z------------- N-g v-o- d- z-m-r-a-a-t-e- -------------------------- Nog voor de zomervakantie? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. J-- -og---or------merv-ka-ti- -e-in-. J-- n-- v--- d- z------------ b------ J-, n-g v-o- d- z-m-r-a-a-t-e b-g-n-. ------------------------------------- Ja, nog voor de zomervakantie begint. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. R-pare---h---dak-vo-r d---inte- --gint. R------- h-- d-- v--- d- w----- b------ R-p-r-e- h-t d-k v-o- d- w-n-e- b-g-n-. --------------------------------------- Repareer het dak voor de winter begint. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. W-- je-h--d-- -oor -----n-t-----ga--. W-- j- h----- v--- j- a-- t---- g---- W-s j- h-n-e- v-o- j- a-n t-f-l g-a-. ------------------------------------- Was je handen voor je aan tafel gaat. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. D-e--et --a- di-h- v--r j- n--------en -aat. D-- h-- r--- d---- v--- j- n--- b----- g---- D-e h-t r-a- d-c-t v-o- j- n-a- b-i-e- g-a-. -------------------------------------------- Doe het raam dicht voor je naar buiten gaat. 0
Millal sa koju tuled? Wann-er --- -e-na-- huis? W------ k-- j- n--- h---- W-n-e-r k-m j- n-a- h-i-? ------------------------- Wanneer kom je naar huis? 0
Peale tunde? N--d- les? N- d- l--- N- d- l-s- ---------- Na de les? 0
Jah, peale tundide lõppu. J-, -ad---de--e--e-----elo--n---jn. J-- n---- d- l----- a-------- z---- J-, n-d-t d- l-s-e- a-g-l-p-n z-j-. ----------------------------------- Ja, nadat de lessen afgelopen zijn. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. Na-a----j--e--ong--u- -e--d ha-, --n--ij ni-- mee----rke-. N---- h-- e-- o------ g---- h--- k-- h-- n--- m--- w------ N-d-t h-j e-n o-g-l-k g-h-d h-d- k-n h-j n-e- m-e- w-r-e-. ---------------------------------------------------------- Nadat hij een ongeluk gehad had, kon hij niet meer werken. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. Nadat hi--z--n--aan-k-ij- wa-,--- hij --a- -me---a---g-an. N---- h-- z--- b--- k---- w--- i- h-- n--- A------ g------ N-d-t h-j z-j- b-a- k-i-t w-s- i- h-j n-a- A-e-i-a g-g-a-. ---------------------------------------------------------- Nadat hij zijn baan kwijt was, is hij naar Amerika gegaan. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. Na-at hij naa-----r-ka---gaa--w--- -s hij-rij--ge-ord-n. N---- h-- n--- A------ g----- w--- i- h-- r--- g-------- N-d-t h-j n-a- A-e-i-a g-g-a- w-s- i- h-j r-j- g-w-r-e-. -------------------------------------------------------- Nadat hij naar Amerika gegaan was, is hij rijk geworden. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...