Vestmik

et Sidesõnad 1   »   pl Spójniki 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [dziewięćdziesiąt cztery]

Spójniki 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. P--ze---,-aż -rze-t--ie-pada- deszcz. P-------- a- p--------- p---- d------ P-c-e-a-, a- p-z-s-a-i- p-d-ć d-s-c-. ------------------------------------- Poczekaj, aż przestanie padać deszcz. 0
Oota kuni ma valmis olen. Po--e-a-- a- s--ń---. P-------- a- s------- P-c-e-a-, a- s-o-c-ę- --------------------- Poczekaj, aż skończę. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. P-c-e--j, a- ---wr-c-. P-------- a- o- w----- P-c-e-a-, a- o- w-ó-i- ---------------------- Poczekaj, aż on wróci. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. Cze-am--a- wyschną-mi w-o-y. C------ a- w------ m- w----- C-e-a-, a- w-s-h-ą m- w-o-y- ---------------------------- Czekam, aż wyschną mi włosy. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Czek--, a---i-- -ię sko--z-. C------ a- f--- s-- s------- C-e-a-, a- f-l- s-ę s-o-c-y- ---------------------------- Czekam, aż film się skończy. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. C--k-m- -ż-będ--e -ielon- -w-atło. C------ a- b----- z------ ś------- C-e-a-, a- b-d-i- z-e-o-e ś-i-t-o- ---------------------------------- Czekam, aż będzie zielone światło. 0
Millal sa puhkusele sõidad? Kie-- je-zie-- n- -r--p? K---- j------- n- u----- K-e-y j-d-i-s- n- u-l-p- ------------------------ Kiedy jedziesz na urlop? 0
Veel enne suvevaheaga? J--z----p-ze--w-k-----i? J------ p---- w--------- J-s-c-e p-z-d w-k-c-a-i- ------------------------ Jeszcze przed wakacjami? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. Tak,-j---c-e-za--m-zac------ę-w---c-e. T--- j------ z---- z----- s-- w------- T-k- j-s-c-e z-n-m z-c-n- s-ę w-k-c-e- -------------------------------------- Tak, jeszcze zanim zaczną się wakacje. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. N-p--w ----d-c-, ---im ---znie s-ę-z-ma. N----- t-- d---- z---- z------ s-- z---- N-p-a- t-n d-c-, z-n-m z-c-n-e s-ę z-m-. ---------------------------------------- Napraw ten dach, zanim zacznie się zima. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. U-yj-r-----zanim-us---zi--- d- --o--. U--- r---- z---- u--------- d- s----- U-y- r-c-, z-n-m u-i-d-i-s- d- s-o-u- ------------------------------------- Umyj ręce, zanim usiądziesz do stołu. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. Za----- o-n-,--a--m --jd-i--z. Z------ o---- z---- w--------- Z-m-n-j o-n-, z-n-m w-j-z-e-z- ------------------------------ Zamknij okno, zanim wyjdziesz. 0
Millal sa koju tuled? K-ed- --zy-d------do-d-mu? K---- p---------- d- d---- K-e-y p-z-j-z-e-z d- d-m-? -------------------------- Kiedy przyjdziesz do domu? 0
Peale tunde? Po l-kc--ch? P- l-------- P- l-k-j-c-? ------------ Po lekcjach? 0
Jah, peale tundide lõppu. Ta---p--t-- -ak -ko-c-ą-s-- l---j-. T--- p- t-- j-- s------ s-- l------ T-k- p- t-m j-k s-o-c-ą s-ę l-k-j-. ----------------------------------- Tak, po tym jak skończą się lekcje. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. P--ty--j----on) --a- --pade---n-- -óg- -u- pr----ać. P- t-- j-- (--- m--- w------- n-- m--- j-- p-------- P- t-m j-k (-n- m-a- w-p-d-k- n-e m-g- j-ż p-a-o-a-. ---------------------------------------------------- Po tym jak (on) miał wypadek, nie mógł już pracować. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. P--t-m ja--s-r--ił---a--,-w-j-chał d- A-e--k-. P- t-- j-- s------ p----- w------- d- A------- P- t-m j-k s-r-c-ł p-a-ę- w-j-c-a- d- A-e-y-i- ---------------------------------------------- Po tym jak stracił pracę, wyjechał do Ameryki. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. P- ty--jak po-ech---d- ---r-k-, ---ł-----b-g-ty. P- t-- j-- p------- d- A------- s--- s-- b------ P- t-m j-k p-j-c-a- d- A-e-y-i- s-a- s-ę b-g-t-. ------------------------------------------------ Po tym jak pojechał do Ameryki, stał się bogaty. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...