Vestmik

et Sidesõnad 1   »   sl Vezniki 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [štiriindevetdeset]

Vezniki 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. P-----j,-dok--r -e p-en--a --ž. P------- d----- n- p------ d--- P-č-k-j- d-k-e- n- p-e-e-a d-ž- ------------------------------- Počakaj, dokler ne preneha dež. 0
Oota kuni ma valmis olen. P-č-k-j----kl-r ne-------. P------- d----- n- k------ P-č-k-j- d-k-e- n- k-n-a-. -------------------------- Počakaj, dokler ne končam. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. Poč----,-do---r--- ------e. P------- d----- s- n- v---- P-č-k-j- d-k-e- s- n- v-n-. --------------------------- Počakaj, dokler se ne vrne. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. P--ak--, -o-----------ne -o---i-- l-s-e. P------- d----- s- m- n- p------- l----- P-č-k-m- d-k-e- s- m- n- p-s-š-j- l-s-e- ---------------------------------------- Počakam, dokler se mi ne posušijo lasje. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. P--a-a-,--ok-er----fil--ne-kon--. P------- d----- s- f--- n- k----- P-č-k-m- d-k-e- s- f-l- n- k-n-a- --------------------------------- Počakam, dokler se film ne konča. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. Počakam- d--l-- --mafo- n--b- zelen. P------- d----- s------ n- b- z----- P-č-k-m- d-k-e- s-m-f-r n- b- z-l-n- ------------------------------------ Počakam, dokler semafor ne bo zelen. 0
Millal sa puhkusele sõidad? K-aj-----d-elj-š-n------st? K--- s- o------- n- d------ K-a- s- o-p-l-e- n- d-p-s-? --------------------------- Kdaj se odpelješ na dopust? 0
Veel enne suvevaheaga? Š---r-- p-l-tnimi-p-či-nica-i? Š- p--- p-------- p----------- Š- p-e- p-l-t-i-i p-č-t-i-a-i- ------------------------------ Še pred poletnimi počitnicami? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. Ja- š- pr-d-n -- -ačn-jo--o-e--e po--t-ic-. J-- š- p----- s- z------ p------ p--------- J-, š- p-e-e- s- z-č-e-o p-l-t-e p-č-t-i-e- ------------------------------------------- Ja, še preden se začnejo poletne počitnice. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. P-p-avi -t--h-,--r-den--e-začne-zi-a. P------ s------ p----- s- z---- z---- P-p-a-i s-r-h-, p-e-e- s- z-č-e z-m-. ------------------------------------- Popravi streho, preden se začne zima. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. Umi---i roke, p---e- --d-š z- miz-. U--- s- r---- p----- s---- z- m---- U-i- s- r-k-, p-e-e- s-d-š z- m-z-. ----------------------------------- Umij si roke, preden sedeš za mizo. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. Zapr--okno-------n gre- v-n. Z---- o---- p----- g--- v--- Z-p-i o-n-, p-e-e- g-e- v-n- ---------------------------- Zapri okno, preden greš ven. 0
Millal sa koju tuled? Kd-- ---d-š d----? K--- p----- d----- K-a- p-i-e- d-m-v- ------------------ Kdaj prideš domov? 0
Peale tunde? P- p-u--? P- p----- P- p-u-u- --------- Po pouku? 0
Jah, peale tundide lõppu. Ja, --t-m--o----ko--c -ouk-. J-- p---- k- b- k---- p----- J-, p-t-m k- b- k-n-c p-u-a- ---------------------------- Ja, potem ko bo konec pouka. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. Pote---k- se ----e zgod--a ---r--a- n---eč m-ge- de--ti. P----- k- s- m- j- z------ n------- n- v-- m---- d------ P-t-m- k- s- m- j- z-o-i-a n-s-e-a- n- v-č m-g-l d-l-t-. -------------------------------------------------------- Potem, ko se mu je zgodila nesreča, ni več mogel delati. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. Po-em------- --gubil-----,-je -d-el --A--r-ko. P----- k- j- i------ d---- j- o---- v A------- P-t-m- k- j- i-g-b-l d-l-, j- o-š-l v A-e-i-o- ---------------------------------------------- Potem, ko je izgubil delo, je odšel v Ameriko. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. P-t--, k--j---el-v -me--k-,--e---stal --g-t. P----- k- j- š-- v A------- j- p----- b----- P-t-m- k- j- š-l v A-e-i-o- j- p-s-a- b-g-t- -------------------------------------------- Potem, ko je šel v Ameriko, je postal bogat. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...