Vestmik

et Sidesõnad 1   »   sv Konjunktioner 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [nittiofyra]

Konjunktioner 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. V-n-a--t-l---d-t -lu-a----g-a. V----- t---- d-- s----- r----- V-n-a- t-l-s d-t s-u-a- r-g-a- ------------------------------ Vänta, tills det slutar regna. 0
Oota kuni ma valmis olen. Vänt-- -il-- j----r f---ig. V----- t---- j-- ä- f------ V-n-a- t-l-s j-g ä- f-r-i-. --------------------------- Vänta, tills jag är färdig. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. Vänta--ti--s ha---om-e---i-lb---. V----- t---- h-- k----- t-------- V-n-a- t-l-s h-n k-m-e- t-l-b-k-. --------------------------------- Vänta, tills han kommer tillbaka. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. Ja--vän-ar t-lls -itt-h-r-är -o--t. J-- v----- t---- m--- h-- ä- t----- J-g v-n-a- t-l-s m-t- h-r ä- t-r-t- ----------------------------------- Jag väntar tills mitt hår är torrt. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. J-g-v---a---il-s f--m-n-ä- slut. J-- v----- t---- f----- ä- s---- J-g v-n-a- t-l-s f-l-e- ä- s-u-. -------------------------------- Jag väntar tills filmen är slut. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. Jag v---ar t--ls----fiklju--t --i- -r-n-. J-- v----- t---- t----------- b--- g----- J-g v-n-a- t-l-s t-a-i-l-u-e- b-i- g-ö-t- ----------------------------------------- Jag väntar tills trafikljuset blir grönt. 0
Millal sa puhkusele sõidad? När-åk-- -u----seme-te-? N-- å--- d- p- s-------- N-r å-e- d- p- s-m-s-e-? ------------------------ När åker du på semester? 0
Veel enne suvevaheaga? Inn-n -omm-rlovet? I---- s----------- I-n-n s-m-a-l-v-t- ------------------ Innan sommarlovet? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. Ja,--n--n som-a--o-e--bö--ar. J-- i---- s---------- b------ J-, i-n-n s-m-a-l-v-t b-r-a-. ----------------------------- Ja, innan sommarlovet börjar. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. R--are-- -aket--inn-- -i-t-r- ----a-. R------- t----- i---- v------ b------ R-p-r-r- t-k-t- i-n-n v-n-e-n b-r-a-. ------------------------------------- Reparera taket, innan vintern börjar. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. Tv-t---hän----a---n-an-----ä-t-r di- -ill ----s. T----- h-------- i---- d- s----- d-- t--- b----- T-ä-t- h-n-e-n-, i-n-n d- s-t-e- d-g t-l- b-r-s- ------------------------------------------------ Tvätta händerna, innan du sätter dig till bords. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. St-n---ö--tr--, inna--d--går --. S---- f-------- i---- d- g-- u-- S-ä-g f-n-t-e-, i-n-n d- g-r u-. -------------------------------- Stäng fönstret, innan du går ut. 0
Millal sa koju tuled? N-r k-m-er -u he-? N-- k----- d- h--- N-r k-m-e- d- h-m- ------------------ När kommer du hem? 0
Peale tunde? Efte- lek-i---n? E---- l--------- E-t-r l-k-i-n-n- ---------------- Efter lektionen? 0
Jah, peale tundide lõppu. Ja- ------d-- at--l----onen-är sl-t. J-- e---- d-- a-- l-------- ä- s---- J-, e-t-r d-t a-t l-k-i-n-n ä- s-u-. ------------------------------------ Ja, efter det att lektionen är slut. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. Eft-r--l--k-n---u--e-ha---nte -rb--a -ä--re. E---- o------- k---- h-- i--- a----- l------ E-t-r o-y-k-n- k-n-e h-n i-t- a-b-t- l-n-r-. -------------------------------------------- Efter olyckan, kunde han inte arbeta längre. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. E-t-r d-- -t---an för--r-t ---t--rb-te--åk-e--an---l---me--ka. E---- d-- a-- h-- f------- s--- a------ å--- h-- t--- A------- E-t-r d-t a-t h-n f-r-o-a- s-t- a-b-t-, å-t- h-n t-l- A-e-i-a- -------------------------------------------------------------- Efter det att han förlorat sitt arbete, åkte han till Amerika. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. E---r --t-a-t -an --t -il- A---i----ble- h-n r--. E---- d-- a-- h-- å-- t--- A------- b--- h-- r--- E-t-r d-t a-t h-n å-t t-l- A-e-i-a- b-e- h-n r-k- ------------------------------------------------- Efter det att han åkt till Amerika, blev han rik. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...