Vestmik

et Sidesõnad 1   »   tr Bağlaçlar 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [doksan dört]

Bağlaçlar 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. Yağmu---u-ana -a--r-bekle. Y----- d----- k---- b----- Y-ğ-u- d-r-n- k-d-r b-k-e- -------------------------- Yağmur durana kadar bekle. 0
Oota kuni ma valmis olen. Ben-h-zı- ola-- --dar-b-kle. B-- h---- o---- k---- b----- B-n h-z-r o-a-a k-d-r b-k-e- ---------------------------- Ben hazır olana kadar bekle. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. O-ge-i ge---e -------ek--. O g--- g----- k---- b----- O g-r- g-l-n- k-d-r b-k-e- -------------------------- O geri gelene kadar bekle. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. Sa----ım -----ana--a-a----------u-. S------- k------- k---- b---------- S-ç-a-ı- k-r-y-n- k-d-r b-k-i-o-u-. ----------------------------------- Saçlarım kuruyana kadar bekliyorum. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Film -itene --d-- --k--yoru-. F--- b----- k---- b---------- F-l- b-t-n- k-d-r b-k-i-o-u-. ----------------------------- Film bitene kadar bekliyorum. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. I--k y---l -a-ınc-y- ---ar -ekli--r-m. I--- y---- y-------- k---- b---------- I-ı- y-ş-l y-n-n-a-a k-d-r b-k-i-o-u-. -------------------------------------- Işık yeşil yanıncaya kadar bekliyorum. 0
Millal sa puhkusele sõidad? Ne z--an --ti-e --d-yo-sun? N- z---- t----- g---------- N- z-m-n t-t-l- g-d-y-r-u-? --------------------------- Ne zaman tatile gidiyorsun? 0
Veel enne suvevaheaga? Y---tat-li--en---ha-ön-----? Y-- t--------- d--- ö--- m-- Y-z t-t-l-n-e- d-h- ö-c- m-? ---------------------------- Yaz tatilinden daha önce mi? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. E-e-,-y-z--at-l--baş-am--a--daha ön-e. E---- y-- t----- b--------- d--- ö---- E-e-, y-z t-t-l- b-ş-a-a-a- d-h- ö-c-. -------------------------------------- Evet, yaz tatili başlamadan daha önce. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. Kı- ----a-a--n-ça------n--. K-- b--------- ç----- o---- K-ş b-ş-a-a-a- ç-t-y- o-a-. --------------------------- Kış başlamadan çatıyı onar. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. M------o-ur---an el-e--n- yıka. M----- o-------- e------- y---- M-s-y- o-u-m-d-n e-l-r-n- y-k-. ------------------------------- Masaya oturmadan ellerini yıka. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. D-ş--ı ç-km-dan c--ı kapa-. D----- ç------- c--- k----- D-ş-r- ç-k-a-a- c-m- k-p-t- --------------------------- Dışarı çıkmadan camı kapat. 0
Millal sa koju tuled? E-- ------an g---c--s-n? E-- n- z---- g---------- E-e n- z-m-n g-l-c-k-i-? ------------------------ Eve ne zaman geleceksin? 0
Peale tunde? De-s-en-s-nr-? D------ s----- D-r-t-n s-n-a- -------------- Dersten sonra? 0
Jah, peale tundide lõppu. E--t-------bi----t---so--a. E---- d--- b-------- s----- E-e-, d-r- b-t-i-t-n s-n-a- --------------------------- Evet, ders bittikten sonra. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. O-(-r--k)--aza g-ç-rd-k-en--onr-, -r--k-----şamad-. O (------ k--- g---------- s----- a---- ç---------- O (-r-e-) k-z- g-ç-r-i-t-n s-n-a- a-t-k ç-l-ş-m-d-. --------------------------------------------------- O (erkek) kaza geçirdikten sonra, artık çalışamadı. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. O,-(erke-)-iş--i--a-b-t--k----s--ra- -me-i-a-y- -it-i. O- (------ i---- k----------- s----- A--------- g----- O- (-r-e-) i-i-i k-y-e-t-k-e- s-n-a- A-e-i-a-y- g-t-i- ------------------------------------------------------ O, (erkek) işini kaybettikten sonra, Amerika’ya gitti. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. O- (e-kek) A--ri-a’-- --tti-te- so-ra-z--g-n-o-d-. O- (------ A--------- g-------- s---- z----- o---- O- (-r-e-) A-e-i-a-y- g-t-i-t-n s-n-a z-n-i- o-d-. -------------------------------------------------- O, (erkek) Amerika’ya gittikten sonra zengin oldu. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...