Vestmik

et Sidesõnad 1   »   zh 连词1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94[九十四]

94 [Jiǔshísì]

连词1

[liáncí 1]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hiina (lihtsustatud) Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. 等-吧,-等- -停-。 等--- 等- 雨- 。 等-吧- 等- 雨- 。 ------------ 等等吧, 等到 雨停 。 0
d--g--ě----a,--ěng-ào y----ng. d--- d--- b-- d------ y- t---- d-n- d-n- b-, d-n-d-o y- t-n-. ------------------------------ děng děng ba, děngdào yǔ tíng.
Oota kuni ma valmis olen. 等-吧,--到----- 。 等--- 等- 我 做- 。 等-吧- 等- 我 做- 。 -------------- 等等吧, 等到 我 做完 。 0
D--g-děn----- dě--d-o wǒ -uò w-n. D--- d--- b-- d------ w- z-- w--- D-n- d-n- b-, d-n-d-o w- z-ò w-n- --------------------------------- Děng děng ba, děngdào wǒ zuò wán.
Oota kuni ta tagasi tuleb. 等--- -到----来 。 等--- 等- 他 回- 。 等-吧- 等- 他 回- 。 -------------- 等等吧, 等到 他 回来 。 0
D------------ děn--à- tā -uí---. D--- d--- b-- d------ t- h------ D-n- d-n- b-, d-n-d-o t- h-í-á-. -------------------------------- Děng děng ba, děngdào tā huílái.
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. 我-要----头发-干-。 我 要 等- 头- 干 。 我 要 等- 头- 干 。 ------------- 我 要 等到 头发 干 。 0
W--y-o -ě--d-----u-ǎ gàn. W- y-- d------ t---- g--- W- y-o d-n-d-o t-u-ǎ g-n- ------------------------- Wǒ yào děngdào tóufǎ gàn.
Ma ootan kuni film ära lõpeb. 我-------影-结束-。 我 要 等- 电- 结- 。 我 要 等- 电- 结- 。 -------------- 我 要 等到 电影 结束 。 0
W--yà- --ngdà- -iàn--ng j--shù. W- y-- d------ d------- j------ W- y-o d-n-d-o d-à-y-n- j-é-h-. ------------------------------- Wǒ yào děngdào diànyǐng jiéshù.
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. 我 要--- --灯 ---绿--。 我 要 等- 红-- 变- 绿- 。 我 要 等- 红-灯 变- 绿- 。 ------------------ 我 要 等到 红绿灯 变成 绿灯 。 0
W--yào--ě---ào h---l--------àn---é-g --d-n-. W- y-- d------ h--------- b--- c---- l------ W- y-o d-n-d-o h-n-l-d-n- b-à- c-é-g l-d-n-. -------------------------------------------- Wǒ yào děngdào hónglǜdēng biàn chéng lǜdēng.
Millal sa puhkusele sõidad? 你-什- 时- - 度假 ? 你 什- 时- 去 度- ? 你 什- 时- 去 度- ? -------------- 你 什么 时候 去 度假 ? 0
N- sh--me-shí--- q- d-jià? N- s----- s----- q- d----- N- s-é-m- s-í-ò- q- d-j-à- -------------------------- Nǐ shénme shíhòu qù dùjià?
Veel enne suvevaheaga? 还要---假----去-吗-? 还- 在---- 就- 吗 ? 还- 在-假-前 就- 吗 ? --------------- 还要 在暑假之前 就去 吗 ? 0
H----ào zài--hǔji- z-īqi--------ù m-? H-- y-- z-- s----- z------ j-- q- m-- H-i y-o z-i s-ǔ-i- z-ī-i-n j-ù q- m-? ------------------------------------- Hái yào zài shǔjià zhīqián jiù qù ma?
Jah, enne suvevaheaja algust. 是啊- 在暑--始之--就-去-。 是-- 在------ 就 去 。 是-, 在-假-始-前 就 去 。 ----------------- 是啊, 在暑假开始之前 就 去 。 0
S-ì a--z-- shǔ-----ā-shǐ--hīq------ù --. S-- a- z-- s----- k----- z------ j-- q-- S-ì a- z-i s-ǔ-i- k-i-h- z-ī-i-n j-ù q-. ---------------------------------------- Shì a, zài shǔjià kāishǐ zhīqián jiù qù.
Paranda katus enne, kui talv algab. 要-在-天到来--- 把 -- -好 。 要 在------- 把 房- 修- 。 要 在-天-来-前- 把 房- 修- 。 -------------------- 要 在冬天到来之前, 把 房顶 修好 。 0
Yà- --i d-ngti---dà--á- zhī-iá-,----fá-g-dǐng-x--hǎo. Y-- z-- d------- d----- z------- b- f--- d--- x------ Y-o z-i d-n-t-ā- d-o-á- z-ī-i-n- b- f-n- d-n- x-ū-ǎ-. ----------------------------------------------------- Yào zài dōngtiān dàolái zhīqián, bǎ fáng dǐng xiūhǎo.
Pese oma käed enne, kui lauda istud. 洗- -的手- - 你----前-。 洗- 你--- 在 你-- 之- 。 洗- 你-手- 在 你-桌 之- 。 ------------------ 洗洗 你的手, 在 你上桌 之前 。 0
Xǐ xǐ--ǐ-d- ---u,---i n----àng-zh-ō-zhīq---. X- x- n- d- s---- z-- n- s---- z--- z------- X- x- n- d- s-ǒ-, z-i n- s-à-g z-u- z-ī-i-n- -------------------------------------------- Xǐ xǐ nǐ de shǒu, zài nǐ shàng zhuō zhīqián.
Sulge aken enne, kui välja lähed. 关--窗户--在-外-之前-。 关- 窗-- 在----- 。 关- 窗-, 在-外-之- 。 --------------- 关上 窗户, 在你外出之前 。 0
Guā----ng -hu----ù,---i -ǐ------ū--h--ián. G-------- c-------- z-- n- w----- z------- G-ā-s-à-g c-u-n-h-, z-i n- w-i-h- z-ī-i-n- ------------------------------------------ Guānshàng chuānghù, zài nǐ wàichū zhīqián.
Millal sa koju tuled? 你----候 回- ? 你 什--- 回- ? 你 什-时- 回- ? ----------- 你 什么时候 回家 ? 0
Nǐ---é-m- shíh-- huí-j--? N- s----- s----- h-- j--- N- s-é-m- s-í-ò- h-í j-ā- ------------------------- Nǐ shénme shíhòu huí jiā?
Peale tunde? 下课------? 下- 以- 吗 ? 下- 以- 吗 ? --------- 下课 以后 吗 ? 0
Xià-è -ǐhò----? X---- y---- m-- X-à-è y-h-u m-? --------------- Xiàkè yǐhòu ma?
Jah, peale tundide lõppu. 是-- ---完课 。 是-- 等 上-- 。 是-, 等 上-课 。 ----------- 是啊, 等 上完课 。 0
S------d--g---àn- w---k-. S-- a- d--- s---- w-- k-- S-ì a- d-n- s-à-g w-n k-. ------------------------- Shì a, děng shàng wán kè.
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. 车----- 他--- 工作 了-。 车- 之-- 他 不- 工- 了 。 车- 之-, 他 不- 工- 了 。 ------------------ 车祸 之后, 他 不能 工作 了 。 0
Ch---ò z-ī--u,-tā -ù--ng --------e. C----- z------ t- b----- g--------- C-ē-u- z-ī-ò-, t- b-n-n- g-n-z-ò-e- ----------------------------------- Chēhuò zhīhòu, tā bùnéng gōngzuòle.
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. 失- --,-他--- -国-。 失- 之-- 他 去- 美- 。 失- 之-, 他 去- 美- 。 ---------------- 失业 之后, 他 去了 美国 。 0
Shī-è z-īh-u- -----le-měi-uó. S---- z------ t- q--- m------ S-ī-è z-ī-ò-, t- q-l- m-i-u-. ----------------------------- Shīyè zhīhòu, tā qùle měiguó.
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. 去---国--后,-他---变成--富- 。 去- 美- 以-- 他 就 变-- 富- 。 去- 美- 以-, 他 就 变-了 富- 。 ---------------------- 去了 美国 以后, 他 就 变成了 富人 。 0
Q-le --i--- ---ò-,--ā-ji--bià--c----l--fù-r-n. Q--- m----- y----- t- j-- b--- c------ f- r--- Q-l- m-i-u- y-h-u- t- j-ù b-à- c-é-g-e f- r-n- ---------------------------------------------- Qùle měiguó yǐhòu, tā jiù biàn chéngle fù rén.

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...