Vestmik

et Sidesõnad 3   »   da Konjunktioner 3

96 [üheksakümmend kuus]

Sidesõnad 3

Sidesõnad 3

96 [seksoghalvfems]

Konjunktioner 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Ma tõusen üles kohe kui äratuskell heliseb. Je- s--- o-- s- s---- v-------- r-----. Jeg står op, så snart vækkeuret ringer. 0
Ma olen väsinud kohe kui õppima pean. Je- b----- t--- l--- s- s---- j-- s--- s------ / l--- l------. Jeg bliver træt lige så snart jeg skal studere / læse lektier. 0
Ma lõpetan töötamise kohe kui 60 saan. Je- h----- o- m-- a- a------- s- s---- j-- f----- 60. Jeg holder op med at arbejde, så snart jeg fylder 60. 0
Millal te helistate? Hv----- r----- d-? Hvornår ringer du? 0
Kohe kui mul on hetk aega. Så s---- j-- h-- t-- e- ø------. Så snart jeg har tid et øjeblik. 0
Ta helistab kohe kui tal on hetk aega. Ha- r------ s- s---- h-- h-- l--- t--. Han ringer, så snart han har lidt tid. 0
Kui kaua te töötate? Hv-- l---- v-- d- a------? Hvor længe vil du arbejde? 0
Ma töötan nii kaua, kuni saan. Je- v-- a------- s- l---- j-- k--. Jeg vil arbejde, så længe jeg kan. 0
Ma töötan nii kaua, kuni olen terve. Je- v-- a------- s- l---- j-- e- r---. Jeg vil arbejde, så længe jeg er rask. 0
Ta lamab voodis selle asemel, et töötada. Ha- l----- i s----- i s----- f-- a- a------. Han ligger i sengen i stedet for at arbejde. 0
Ta loeb ajalehte selle asemel, et süüa teha. Hu- l---- a--- i s----- f-- a- l--- m--. Hun læser avis i stedet for at lave mad. 0
Ta istub pubis selle asemel, et koju minna. Ha- s----- p- v------- i s----- f-- a- g- h---. Han sidder på værtshus i stedet for at gå hjem. 0
Nii palju kui mina tean, elab ta siin. Så v--- j-- v--- b-- h-- h--. Så vidt jeg ved, bor han her. 0
Nii palju kui mina tean, on ta naine haige. Så v--- j-- v--- e- h--- k--- s--. Så vidt jeg ved, er hans kone syg. 0
Nii palju kui mina tean, on ta töötu. Så v--- j-- v--- e- h-- a---------. Så vidt jeg ved, er han arbejdsløs. 0
Ma magasin sisse, muidu oleksin täpselt jõudnud. Je- s-- o--- m--- e----- v---- j-- h--- v---- k----- t-- t----. Jeg sov over mig, ellers ville jeg have været kommet til tiden. 0
Ma jäin bussist maha, muidu oleksin täpselt jõudnud. Je- k-- f-- s--- t-- b------ e----- v---- j-- v--- k----- t-- t----. Jeg kom for sent til bussen, ellers ville jeg være kommet til tiden. 0
Ma ei leidnud teed, muidu oleksin täpselt jõudnud. Je- k---- i--- f---- v--- e----- v---- j-- v--- k----- t-- t----. Jeg kunne ikke finde vej, ellers ville jeg være kommet til tiden. 0

Keel ja matemaatika

Mõtlemine ja kõne käivad käsikäes. Nad mõjutavad üksteist. Keelelised struktuurid mõjutavad meie mõtlemise ülesehitust. Mõnes keeles näiteks puuduvad sõnad numbrite väljendamiseks. Kõnelejad ei mõista numbrite konseptsiooni. Seega käivad mõnes mõttes keel ja matemaatika käsikäes. Grammatilised ja matemaatilises struktuurid on tihti sarnased. Mõned teadlased arvavad, et ka nende töötlemine käib sarnaselt. Nad usuvad, et kõnekeskus tegeleb ka matemaatikaga. See võib aidata ajul arvutada. Samas väidavad viimased uuringud midagi muud. Uurimistulemused näitavad, et aju töötleb matemaatilisi tehteid ilma kõneta. Teadlased uurisid kolme inimest. Kolme katsealuse ajud olid vigastatud. Selle tulemusena olid saanud kahjustada nende kõnekeskused. Katsealustel oli suuri probleeme rääkimisega. Nad ei suutnud enam koostada lihtsaid lauseid. Nad ei saanud ka aru sõnadest. Pärast kõnetesti pidid nad lahendama matemaatilisi probleeme. Mõned neist matemaatilistest mõistatustest olid väga keerulised. Kuid siiski said katsealused nende lahendamisega hakkama! Selle uuringu tulemused on väga huvitavad. Uuring näitab, et matemaatikat ei tõlgendata läbi sõnade. On võimalik, et keelel ja matemaatikal on sama baas. Mõlemat töödeldakse samas keskuses. Kuid matemaatikat ei ole vaja kõigepealt kõneks tõlkida. Võib-olla keel ja matemaatika arenevad koos... Ja kui aju arenemine on lõppenud, eksisteerivad need kaks eraldi!