Vestmik

et Sidesõnad 3   »   sv Konjunktioner 3

96 [üheksakümmend kuus]

Sidesõnad 3

Sidesõnad 3

96 [nittiosex]

Konjunktioner 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Ma tõusen üles kohe kui äratuskell heliseb. Ja- g-r up---------rt v--k--kl-ck-n ring-r. J-- g-- u--- s- s---- v------------ r------ J-g g-r u-p- s- s-a-t v-c-a-k-o-k-n r-n-e-. ------------------------------------------- Jag går upp, så snart väckarklockan ringer. 0
Ma olen väsinud kohe kui õppima pean. Jag --ir-t-ött,-s- for- jag---a -är- -ig--å-ot. J-- b--- t----- s- f--- j-- s-- l--- m-- n----- J-g b-i- t-ö-t- s- f-r- j-g s-a l-r- m-g n-g-t- ----------------------------------------------- Jag blir trött, så fort jag ska lära mig något. 0
Ma lõpetan töötamise kohe kui 60 saan. J-----uta--a------ -å-snar- -ag-bl-v-- 60. J-- s----- a------ s- s---- j-- b----- 6-- J-g s-u-a- a-b-t-, s- s-a-t j-g b-i-i- 6-. ------------------------------------------ Jag slutar arbeta, så snart jag blivit 60. 0
Millal te helistate? Nä---i--e----? N-- r----- n-- N-r r-n-e- n-? -------------- När ringer ni? 0
Kohe kui mul on hetk aega. S--s---- jag--a- --te--tid. S- s---- j-- h-- l---- t--- S- s-a-t j-g h-r l-t-t t-d- --------------------------- Så snart jag har litet tid. 0
Ta helistab kohe kui tal on hetk aega. Ha--r-----,-så sna----a- h-r----e--i-. H-- r------ s- s---- h-- h-- l--- t--- H-n r-n-e-, s- s-a-t h-n h-r l-t- t-d- -------------------------------------- Han ringer, så snart han har lite tid. 0
Kui kaua te töötate? Hur-lä--e--o---r--i---t-ar-e-a? H-- l---- k----- n- a-- a------ H-r l-n-e k-m-e- n- a-t a-b-t-? ------------------------------- Hur länge kommer ni att arbeta? 0
Ma töötan nii kaua, kuni saan. J-- ko--e- att-arbe--, -å-l-n-e---- -an. J-- k----- a-- a------ s- l---- j-- k--- J-g k-m-e- a-t a-b-t-, s- l-n-e j-g k-n- ---------------------------------------- Jag kommer att arbeta, så länge jag kan. 0
Ma töötan nii kaua, kuni olen terve. Jag-k--m-r at--ar--t-, ----äng---a--är-fr-sk. J-- k----- a-- a------ s- l---- j-- ä- f----- J-g k-m-e- a-t a-b-t-, s- l-n-e j-g ä- f-i-k- --------------------------------------------- Jag kommer att arbeta, så länge jag är frisk. 0
Ta lamab voodis selle asemel, et töötada. H-n li-------s-n---,--s--------ö--at---r----. H-- l----- i s------ i------- f-- a-- a------ H-n l-g-e- i s-n-e-, i-t-l-e- f-r a-t a-b-t-. --------------------------------------------- Han ligger i sängen, istället för att arbeta. 0
Ta loeb ajalehte selle asemel, et süüa teha. H-- -ä-e--t--ni---n---stället-f-r --t la-- mat. H-- l---- t--------- i------- f-- a-- l--- m--- H-n l-s-r t-d-i-g-n- i-t-l-e- f-r a-t l-g- m-t- ----------------------------------------------- Hon läser tidningen, istället för att laga mat. 0
Ta istub pubis selle asemel, et koju minna. Ha--s-tter ---kr--en,-------e----- -----å-he-. H-- s----- p- k------ i------- f-- a-- g- h--- H-n s-t-e- p- k-o-e-, i-t-l-e- f-r a-t g- h-m- ---------------------------------------------- Han sitter på krogen, istället för att gå hem. 0
Nii palju kui mina tean, elab ta siin. S---t- --- -e---b---h---hä-. S----- j-- v--- b-- h-- h--- S-v-t- j-g v-t- b-r h-n h-r- ---------------------------- Såvitt jag vet, bor han här. 0
Nii palju kui mina tean, on ta naine haige. S--i---ja- v--, -- -------u --uk. S----- j-- v--- ä- h--- f-- s---- S-v-t- j-g v-t- ä- h-n- f-u s-u-. --------------------------------- Såvitt jag vet, är hans fru sjuk. 0
Nii palju kui mina tean, on ta töötu. Såv-t--------t--är-ha- a---ts-ö-. S----- j-- v--- ä- h-- a--------- S-v-t- j-g v-t- ä- h-n a-b-t-l-s- --------------------------------- Såvitt jag vet, är han arbetslös. 0
Ma magasin sisse, muidu oleksin täpselt jõudnud. Ja--ha-e---r-o--t-mig, --na-s s-u--e-j-g -a----it-pu---l--. J-- h--- f------- m--- a----- s----- j-- h- v---- p-------- J-g h-d- f-r-o-i- m-g- a-n-r- s-u-l- j-g h- v-r-t p-n-t-i-. ----------------------------------------------------------- Jag hade försovit mig, annars skulle jag ha varit punktlig. 0
Ma jäin bussist maha, muidu oleksin täpselt jõudnud. J-g-mis---e--uss-n,-an---s s--l-- --g--a-var-- ----t-i-. J-- m------ b------ a----- s----- j-- h- v---- p-------- J-g m-s-a-e b-s-e-, a-n-r- s-u-l- j-g h- v-r-t p-n-t-i-. -------------------------------------------------------- Jag missade bussen, annars skulle jag ha varit punktlig. 0
Ma ei leidnud teed, muidu oleksin täpselt jõudnud. J-----tt--e -n-e-v--en,--nnar- sk-l---jag--a v-r-t--u---lig. J-- h------ i--- v----- a----- s----- j-- h- v---- p-------- J-g h-t-a-e i-t- v-g-n- a-n-r- s-u-l- j-g h- v-r-t p-n-t-i-. ------------------------------------------------------------ Jag hittade inte vägen, annars skulle jag ha varit punktlig. 0

Keel ja matemaatika

Mõtlemine ja kõne käivad käsikäes. Nad mõjutavad üksteist. Keelelised struktuurid mõjutavad meie mõtlemise ülesehitust. Mõnes keeles näiteks puuduvad sõnad numbrite väljendamiseks. Kõnelejad ei mõista numbrite konseptsiooni. Seega käivad mõnes mõttes keel ja matemaatika käsikäes. Grammatilised ja matemaatilises struktuurid on tihti sarnased. Mõned teadlased arvavad, et ka nende töötlemine käib sarnaselt. Nad usuvad, et kõnekeskus tegeleb ka matemaatikaga. See võib aidata ajul arvutada. Samas väidavad viimased uuringud midagi muud. Uurimistulemused näitavad, et aju töötleb matemaatilisi tehteid ilma kõneta. Teadlased uurisid kolme inimest. Kolme katsealuse ajud olid vigastatud. Selle tulemusena olid saanud kahjustada nende kõnekeskused. Katsealustel oli suuri probleeme rääkimisega. Nad ei suutnud enam koostada lihtsaid lauseid. Nad ei saanud ka aru sõnadest. Pärast kõnetesti pidid nad lahendama matemaatilisi probleeme. Mõned neist matemaatilistest mõistatustest olid väga keerulised. Kuid siiski said katsealused nende lahendamisega hakkama! Selle uuringu tulemused on väga huvitavad. Uuring näitab, et matemaatikat ei tõlgendata läbi sõnade. On võimalik, et keelel ja matemaatikal on sama baas. Mõlemat töödeldakse samas keskuses. Kuid matemaatikat ei ole vaja kõigepealt kõneks tõlkida. Võib-olla keel ja matemaatika arenevad koos... Ja kui aju arenemine on lõppenud, eksisteerivad need kaks eraldi!