Vestmik

et Sidesõnad 4   »   da Konjunktioner 4

97 [üheksakümmend seitse]

Sidesõnad 4

Sidesõnad 4

97 [syvoghalvfems]

Konjunktioner 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Ta jäi magama, kuigi telekas töötas. Ha- -- f--d-t-i----n, -el--m f-er--yn---va--t----. H-- e- f----- i s---- s----- f--------- v-- t----- H-n e- f-l-e- i s-v-, s-l-o- f-e-n-y-e- v-r t-n-t- -------------------------------------------------- Han er faldet i søvn, selvom fjernsynet var tændt. 0
Ta jäi veel, kuigi juba oli hilja. H-n -l-v d-r- se--o- kl-k--n al-------v----ang-. H-- b--- d--- s----- k------ a------- v-- m----- H-n b-e- d-r- s-l-o- k-o-k-n a-l-r-d- v-r m-n-e- ------------------------------------------------ Han blev der, selvom klokken allerede var mange. 0
Ta ei tulnud, kuigi me leppisime kohtumise kokku. Han --- i---,-----om -i-----e -- -ftale. H-- k-- i---- s----- v- h---- e- a------ H-n k-m i-k-, s-l-o- v- h-v-e e- a-t-l-. ---------------------------------------- Han kom ikke, selvom vi havde en aftale. 0
Telekas töötas. Sellele vaatamata jäi ta magama. Fj-rn--n-t-v---t----. Al---e-----a--t---n --s---. F--------- v-- t----- A-------- f---- h-- i s---- F-e-n-y-e- v-r t-n-t- A-l-g-v-l f-l-t h-n i s-v-. ------------------------------------------------- Fjernsynet var tændt. Alligevel faldt han i søvn. 0
Oli juba hilja. Sellele vaatamata jäi ta veel. D----ar-a--e-e-- -ent. -------el-bl-v-h--. D-- v-- a------- s---- A-------- b--- h--- D-t v-r a-l-r-d- s-n-. A-l-g-v-l b-e- h-n- ------------------------------------------ Det var allerede sent. Alligevel blev han. 0
Me leppisime kohtumise kokku. Sellele vaatamata ta ei tulnud. V--havde ----ft-l-. A-l----e----- -a---k--. V- h---- e- a------ A-------- k-- h-- i---- V- h-v-e e- a-t-l-. A-l-g-v-l k-m h-n i-k-. ------------------------------------------- Vi havde en aftale. Alligevel kom han ikke. 0
Ehkki tal ei ole juhiluba, sõidab ta autoga. Se-vo- h----kke --r kørekor-,-k-r----an---l. S----- h-- i--- h-- k-------- k---- h-- b--- S-l-o- h-n i-k- h-r k-r-k-r-, k-r-r h-n b-l- -------------------------------------------- Selvom han ikke har kørekort, kører han bil. 0
Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti. S--vom ve-e---- glat----re- ----h-rt-gt. S----- v---- e- g---- k---- h-- h------- S-l-o- v-j-n e- g-a-, k-r-r h-n h-r-i-t- ---------------------------------------- Selvom vejen er glat, kører han hurtigt. 0
Ehkki ta on purjus, sõidab ta rattaga. S-lv-- han--- -u--- -ø-er --n -- -ykel. S----- h-- e- f---- k---- h-- p- c----- S-l-o- h-n e- f-l-, k-r-r h-n p- c-k-l- --------------------------------------- Selvom han er fuld, kører han på cykel. 0
Tal ei ole juhiluba. Sellele vaatamata sõidab ta autoga. Han h-- i----no-e- k-r--ort.-Al-i---el-kø-e- han ---. H-- h-- i--- n---- k-------- A-------- k---- h-- b--- H-n h-r i-k- n-g-t k-r-k-r-. A-l-g-v-l k-r-r h-n b-l- ----------------------------------------------------- Han har ikke noget kørekort. Alligevel kører han bil. 0
Tänav on libe. Sellele vaatamata sõidab ta nii kiiresti. Ve-------g-at--Al-igevel --r-r---- -- -urt--t. V---- e- g---- A-------- k---- h-- s- h------- V-j-n e- g-a-. A-l-g-v-l k-r-r h-n s- h-r-i-t- ---------------------------------------------- Vejen er glat. Alligevel kører han så hurtigt. 0
Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga. Ha--e- --r-s--- All----------er han ---c----. H-- e- b------- A-------- k---- h-- p- c----- H-n e- b-r-s-t- A-l-g-v-l k-r-r h-n p- c-k-l- --------------------------------------------- Han er beruset. Alligevel kører han på cykel. 0
Ta ei leia töökohta, kuigi ta on õppinud. H-------ik-e f-n----t-j----s-------u- --- stu---et. H-- k-- i--- f---- e- j--- s----- h-- h-- s-------- H-n k-n i-k- f-n-e e- j-b- s-l-o- h-n h-r s-u-e-e-. --------------------------------------------------- Hun kan ikke finde et job, selvom hun har studeret. 0
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud. H-- g----k---til-læg-n- -e-v-m-----har--me--e-. H-- g-- i--- t-- l----- s----- h-- h-- s------- H-n g-r i-k- t-l l-g-n- s-l-o- h-n h-r s-e-t-r- ----------------------------------------------- Hun går ikke til lægen, selvom hun har smerter. 0
Ta ostab auto, kuigi tal ei ole raha. Hu----be- ---b--, se-----h-- i-k- har--ogen p-nge. H-- k---- e- b--- s----- h-- i--- h-- n---- p----- H-n k-b-r e- b-l- s-l-o- h-n i-k- h-r n-g-n p-n-e- -------------------------------------------------- Hun køber en bil, selvom hun ikke har nogen penge. 0
Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta. Hun ----s-u-er--- --lig-vel --- ----i----f---- -t--o-. H-- h-- s-------- A-------- k-- h-- i--- f---- e- j--- H-n h-r s-u-e-e-. A-l-g-v-l k-n h-n i-k- f-n-e e- j-b- ------------------------------------------------------ Hun har studeret. Alligevel kan hun ikke finde et job. 0
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde. Hun ha--sm--te-.--lli-e--l---r--un -k----il--æge-. H-- h-- s------- A-------- g-- h-- i--- t-- l----- H-n h-r s-e-t-r- A-l-g-v-l g-r h-n i-k- t-l l-g-n- -------------------------------------------------- Hun har smerter. Alligevel går hun ikke til lægen. 0
Tal ei ole raha. Sellele vaatamata ostab ta auto. H-n--a--in--n pe-ge- --li--v-l -ø--- hun en bil. H-- h-- i---- p----- A-------- k---- h-- e- b--- H-n h-r i-g-n p-n-e- A-l-g-v-l k-b-r h-n e- b-l- ------------------------------------------------ Hun har ingen penge. Alligevel køber hun en bil. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Noored õpivad teistmoodi kui vanad

Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti. Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega. Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini. Nad lihtsalt õpivad teistmoodi. Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju. Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju. Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest. Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema. Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi. Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega. Võõras keeles suhtlemine on väljakutse. Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt. 20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus. Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus. Seega on aju hästi treenitud. Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel. 40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud. Nende ajule on antud kogemused kasuks. Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega. Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad. See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud. 60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega. Neil on aega palju harjutada. See on aga keelte puhul eriti oluline. Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama. Igas eas on võimalik edukalt õppida. Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga. Ja ta naudib seda...