Vestmik

et Sidesõnad 4   »   eo Konjunkcioj 4

97 [üheksakümmend seitse]

Sidesõnad 4

Sidesõnad 4

97 [naŭdek sep]

Konjunkcioj 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Ta jäi magama, kuigi telekas töötas. Li-e-d-rm-ĝis --ank-- l--t-------lo ------ŝal--t-. L- e--------- k------ l- t--------- e---- ŝ------- L- e-d-r-i-i- k-a-k-m l- t-l-v-d-l- e-t-s ŝ-l-i-a- -------------------------------------------------- Li endormiĝis kvankam la televidilo estis ŝaltita. 0
Ta jäi veel, kuigi juba oli hilja. Li a-----ŭ-resti-----nkam j-m----fr--s. L- a------ r----- k------ j-- m-------- L- a-k-r-ŭ r-s-i- k-a-k-m j-m m-l-r-i-. --------------------------------------- Li ankoraŭ restis kvankam jam malfruis. 0
Ta ei tulnud, kuigi me leppisime kohtumise kokku. L- ---v---s --an-a- n- -ik-i- -en-ev--n. L- n- v---- k------ n- f----- r--------- L- n- v-n-s k-a-k-m n- f-k-i- r-n-e-u-n- ---------------------------------------- Li ne venis kvankam ni fiksis rendevuon. 0
Telekas töötas. Sellele vaatamata jäi ta magama. L----lev-dil- esti--ŝa-t-ta- Li ---en-en-ormiĝi-. L- t--------- e---- ŝ------- L- t---- e---------- L- t-l-v-d-l- e-t-s ŝ-l-i-a- L- t-m-n e-d-r-i-i-. ------------------------------------------------- La televidilo estis ŝaltita. Li tamen endormiĝis. 0
Oli juba hilja. Sellele vaatamata jäi ta veel. Jam-m--fru-s--Li-ta-e- ----r-ŭ--es---. J-- m-------- L- t---- a------ r------ J-m m-l-r-i-. L- t-m-n a-k-r-ŭ r-s-i-. -------------------------------------- Jam malfruis. Li tamen ankoraŭ restis. 0
Me leppisime kohtumise kokku. Sellele vaatamata ta ei tulnud. N--fi---s r-n--v---.--i --m-n-ne---n-s. N- f----- r--------- L- t---- n- v----- N- f-k-i- r-n-e-u-n- L- t-m-n n- v-n-s- --------------------------------------- Ni fiksis rendevuon. Li tamen ne venis. 0
Ehkki tal ei ole juhiluba, sõidab ta autoga. K-a--a- -i n- h-v----t-rp-r-esil-n,-l--s--r-s. K------ l- n- h---- s-------------- l- s------ K-a-k-m l- n- h-v-s s-i-p-r-e-i-o-, l- s-i-a-. ---------------------------------------------- Kvankam li ne havas stirpermesilon, li stiras. 0
Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti. Kv----- -a -----g--tig--- -- rapide---tur-s. K------ l- v--- g-------- l- r----- v------- K-a-k-m l- v-j- g-i-i-a-, l- r-p-d- v-t-r-s- -------------------------------------------- Kvankam la vojo glitigas, li rapide veturas. 0
Ehkki ta on purjus, sõidab ta rattaga. Kv-nkam -i--br---,-l--bic--la-. K------ l- e------ l- b-------- K-a-k-m l- e-r-a-, l- b-c-k-a-. ------------------------------- Kvankam li ebrias, li biciklas. 0
Tal ei ole juhiluba. Sellele vaatamata sõidab ta autoga. Li ne --va---t-r-er-e-i-o---L---am---s-i--s. L- n- h---- s-------------- L- t---- s------ L- n- h-v-s s-i-p-r-e-i-o-. L- t-m-n s-i-a-. -------------------------------------------- Li ne havas stirpermesilon. Li tamen stiras. 0
Tänav on libe. Sellele vaatamata sõidab ta nii kiiresti. L- -o----l-tig-s.--i ---en---p-d- v-t-ra-. L- v--- g-------- L- t---- r----- v------- L- v-j- g-i-i-a-. L- t-m-n r-p-d- v-t-r-s- ------------------------------------------ La vojo glitigas. Li tamen rapide veturas. 0
Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga. Li eb-------i-tame--b-ci--a-. L- e------ L- t---- b-------- L- e-r-a-. L- t-m-n b-c-k-a-. ----------------------------- Li ebrias. Li tamen biciklas. 0
Ta ei leia töökohta, kuigi ta on õppinud. Ŝ--ne---ov-- la-o--- k--nk----i s---is. Ŝ- n- t----- l------ k------ ŝ- s------ Ŝ- n- t-o-a- l-b-r-n k-a-k-m ŝ- s-u-i-. --------------------------------------- Ŝi ne trovas laboron kvankam ŝi studis. 0
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud. Ŝi -e--iz--a--kuraci-to- kvank---ŝi-----s--o-orojn. Ŝ- n- v------ k--------- k------ ŝ- h---- d-------- Ŝ- n- v-z-t-s k-r-c-s-o- k-a-k-m ŝ- h-v-s d-l-r-j-. --------------------------------------------------- Ŝi ne vizitas kuraciston kvankam ŝi havas dolorojn. 0
Ta ostab auto, kuigi tal ei ole raha. Ŝ----e-a--aŭ--- --an-a---- -- hav-s--ono-. Ŝ- a----- a---- k------ ŝ- n- h---- m----- Ŝ- a-e-a- a-t-n k-a-k-m ŝ- n- h-v-s m-n-n- ------------------------------------------ Ŝi aĉetas aŭton kvankam ŝi ne havas monon. 0
Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta. Ŝ- --u-is--Ŝ--t-men-n----o--s-laboron. Ŝ- s------ Ŝ- t---- n- t----- l------- Ŝ- s-u-i-. Ŝ- t-m-n n- t-o-i- l-b-r-n- -------------------------------------- Ŝi studis. Ŝi tamen ne trovis laboron. 0
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde. Ŝi -a--s-do--r--n. Ŝi-ta-en ---vizit-- -ura-i-t--. Ŝ- h---- d-------- Ŝ- t---- n- v------ k---------- Ŝ- h-v-s d-l-r-j-. Ŝ- t-m-n n- v-z-t-s k-r-c-s-o-. -------------------------------------------------- Ŝi havas dolorojn. Ŝi tamen ne vizitas kuraciston. 0
Tal ei ole raha. Sellele vaatamata ostab ta auto. Ŝ- ne-----s -o--n--Ŝi -a--- ----as --to-. Ŝ- n- h---- m----- Ŝ- t---- a----- a----- Ŝ- n- h-v-s m-n-n- Ŝ- t-m-n a-e-a- a-t-n- ----------------------------------------- Ŝi ne havas monon. Ŝi tamen aĉetas aŭton. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Noored õpivad teistmoodi kui vanad

Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti. Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega. Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini. Nad lihtsalt õpivad teistmoodi. Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju. Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju. Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest. Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema. Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi. Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega. Võõras keeles suhtlemine on väljakutse. Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt. 20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus. Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus. Seega on aju hästi treenitud. Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel. 40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud. Nende ajule on antud kogemused kasuks. Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega. Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad. See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud. 60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega. Neil on aega palju harjutada. See on aga keelte puhul eriti oluline. Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama. Igas eas on võimalik edukalt õppida. Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga. Ja ta naudib seda...