Vestmik

et Sidesõnad 4   »   lv Saikļi 4

97 [üheksakümmend seitse]

Sidesõnad 4

Sidesõnad 4

97 [deviņdesmit septiņi]

Saikļi 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Ta jäi magama, kuigi telekas töötas. Viņ--aiz-i-a- -a-t -a---e----z--s bi-a ieslēg-s. V--- a------- k--- g-- t--------- b--- i-------- V-ņ- a-z-i-a- k-u- g-n t-l-v-z-r- b-j- i-s-ē-t-. ------------------------------------------------ Viņš aizmiga, kaut gan televizors bija ieslēgts. 0
Ta jäi veel, kuigi juba oli hilja. V-ņš -ali--, kaut -a- b----ja- vē-s. V--- p------ k--- g-- b--- j-- v---- V-ņ- p-l-k-, k-u- g-n b-j- j-u v-l-. ------------------------------------ Viņš palika, kaut gan bija jau vēls. 0
Ta ei tulnud, kuigi me leppisime kohtumise kokku. V-ņ- nea--āc-,-k-u- ga----s-b---m no----juš-. V--- n-------- k--- g-- m-- b---- n---------- V-ņ- n-a-n-c-, k-u- g-n m-s b-j-m n-r-n-j-š-. --------------------------------------------- Viņš neatnāca, kaut gan mēs bijām norunājuši. 0
Telekas töötas. Sellele vaatamata jäi ta magama. Tel---zo-s--i-- -----gt---N---a----e- uz-to,--iņš--izmi-a. T--------- b--- i-------- N---------- u- t-- v--- a------- T-l-v-z-r- b-j- i-s-ē-t-. N-s-a-o-i-s u- t-, v-ņ- a-z-i-a- ---------------------------------------------------------- Televizors bija ieslēgts. Neskatoties uz to, viņš aizmiga. 0
Oli juba hilja. Sellele vaatamata jäi ta veel. Bij---a- vēls--Ne----o--e- -- to--viņš-p-l-ka. B--- j-- v---- N---------- u- t-- v--- p------ B-j- j-u v-l-. N-s-a-o-i-s u- t-, v-ņ- p-l-k-. ---------------------------------------------- Bija jau vēls. Neskatoties uz to, viņš palika. 0
Me leppisime kohtumise kokku. Sellele vaatamata ta ei tulnud. M-- --j-m-no---ā-u--- -eskat--i-s -- -o, ---- --atnā-a. M-- b---- n---------- N---------- u- t-- v--- n-------- M-s b-j-m n-r-n-j-š-. N-s-a-o-i-s u- t-, v-ņ- n-a-n-c-. ------------------------------------------------------- Mēs bijām norunājuši. Neskatoties uz to, viņš neatnāca. 0
Ehkki tal ei ole juhiluba, sõidab ta autoga. K--- ar---iņ-m-na- au-o--dī--ja--pl-e---as- --ņ-----u---- m-----. K--- a-- v---- n-- a----------- a---------- v--- b---- a- m------ K-u- a-ī v-ņ-m n-v a-t-v-d-t-j- a-l-e-ī-a-, v-ņ- b-a-c a- m-š-n-. ----------------------------------------------------------------- Kaut arī viņam nav autovadītāja apliecības, viņš brauc ar mašīnu. 0
Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti. Ka----rī----a--- ---den-- -i-š b-----ā---. K--- a-- i--- i- s------- v--- b---- ā---- K-u- a-ī i-l- i- s-i-e-a- v-ņ- b-a-c ā-r-. ------------------------------------------ Kaut arī iela ir slidena, viņš brauc ātri. 0
Ehkki ta on purjus, sõidab ta rattaga. K--t-a-ī-vi-š-ir ---dz----s--vi-š----u- -r -ivri-en-. K--- a-- v--- i- p---------- v--- b---- a- d--------- K-u- a-ī v-ņ- i- p-e-z-r-e-, v-ņ- b-a-c a- d-v-i-e-i- ----------------------------------------------------- Kaut arī viņš ir piedzēries, viņš brauc ar divriteni. 0
Tal ei ole juhiluba. Sellele vaatamata sõidab ta autoga. V-ņ-- -av-au--vad-tāj--a-li-----s. N----t-ti-- ----o--v-----ra-- -r-maš-n-. V---- n-- a----------- a---------- N---------- u- t-- v--- b---- a- m------ V-ņ-m n-v a-t-v-d-t-j- a-l-e-ī-a-. N-s-a-o-i-s u- t-, v-ņ- b-a-c a- m-š-n-. --------------------------------------------------------------------------- Viņam nav autovadītāja apliecības. Neskatoties uz to, viņš brauc ar mašīnu. 0
Tänav on libe. Sellele vaatamata sõidab ta nii kiiresti. Iel---- sl--------e-katot-es--z to--v-ņš ----c --r-. I--- i- s------- N---------- u- t-- v--- b---- ā---- I-l- i- s-i-e-a- N-s-a-o-i-s u- t-, v-ņ- b-a-c ā-r-. ---------------------------------------------------- Iela ir slidena. Neskatoties uz to, viņš brauc ātri. 0
Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga. Viņ--ir pie-zē----. Nes-at--i-s-uz--o--v--š-br-u- ar -ivri----. V--- i- p---------- N---------- u- t-- v--- b---- a- d--------- V-ņ- i- p-e-z-r-e-. N-s-a-o-i-s u- t-, v-ņ- b-a-c a- d-v-i-e-i- --------------------------------------------------------------- Viņš ir piedzēries. Neskatoties uz to, viņš brauc ar divriteni. 0
Ta ei leia töökohta, kuigi ta on õppinud. V-ņ--ne-a--at-a-t---r---i---,-ka-t-ar- i- s-u--jusi. V--- n---- a----- d---------- k--- a-- i- s--------- V-ņ- n-v-r a-r-s- d-r-a-i-t-, k-u- a-ī i- s-u-ē-u-i- ---------------------------------------------------- Viņa nevar atrast darbavietu, kaut arī ir studējusi. 0
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud. V-ņa--eiet pi--ārst-- kaut-g----i-a- i--s--es. V--- n---- p-- ā----- k--- g-- v---- i- s----- V-ņ- n-i-t p-e ā-s-a- k-u- g-n v-ņ-i i- s-p-s- ---------------------------------------------- Viņa neiet pie ārsta, kaut gan viņai ir sāpes. 0
Ta ostab auto, kuigi tal ei ole raha. Vi-a ---k-m-š--u----ut-a-ī -i-ai -av n---as. V--- p--- m------ k--- a-- v---- n-- n------ V-ņ- p-r- m-š-n-, k-u- a-ī v-ņ-i n-v n-u-a-. -------------------------------------------- Viņa pērk mašīnu, kaut arī viņai nav naudas. 0
Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta. Vi-a studēja--Neska--t-e--uz to, vi-----v-r------t d--ba --etu. V--- s------- N---------- u- t-- v--- n---- a----- d---- v----- V-ņ- s-u-ē-a- N-s-a-o-i-s u- t-, v-ņ- n-v-r a-r-s- d-r-a v-e-u- --------------------------------------------------------------- Viņa studēja. Neskatoties uz to, viņa nevar atrast darba vietu. 0
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde. Viņ-- i- ---es- ---k-------------, vi---n--e---ie-ārs--. V---- i- s----- N---------- u- t-- v--- n---- p-- ā----- V-ņ-i i- s-p-s- N-s-a-o-i-s u- t-, v-ņ- n-i-t p-e ā-s-a- -------------------------------------------------------- Viņai ir sāpes. Neskatoties uz to, viņa neiet pie ārsta. 0
Tal ei ole raha. Sellele vaatamata ostab ta auto. Vi-----a--n--das.-N-s--to-ies--z -o--v-ņa -----maš--u. V---- n-- n------ N---------- u- t-- v--- p--- m------ V-ņ-i n-v n-u-a-. N-s-a-o-i-s u- t-, v-ņ- p-r- m-š-n-. ------------------------------------------------------ Viņai nav naudas. Neskatoties uz to, viņa pērk mašīnu. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Noored õpivad teistmoodi kui vanad

Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti. Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega. Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini. Nad lihtsalt õpivad teistmoodi. Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju. Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju. Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest. Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema. Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi. Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega. Võõras keeles suhtlemine on väljakutse. Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt. 20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus. Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus. Seega on aju hästi treenitud. Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel. 40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud. Nende ajule on antud kogemused kasuks. Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega. Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad. See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud. 60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega. Neil on aega palju harjutada. See on aga keelte puhul eriti oluline. Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama. Igas eas on võimalik edukalt õppida. Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga. Ja ta naudib seda...