Vestmik

et Omastav   »   fi Genetiivi

99 [üheksakümmend üheksa]

Omastav

Omastav

99 [yhdeksänkymmentäyhdeksän]

Genetiivi

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
minu sõbranna kass y-tä-ä---ki--a y------- k---- y-t-v-n- k-s-a -------------- ystäväni kissa 0
minu sõbra koer y--ä--ni --i-a y------- k---- y-t-v-n- k-i-a -------------- ystäväni koira 0
minu laste mänguasjad la-s-e-i l-i-k-kal-t l------- l---------- l-p-i-n- l-i-k-k-l-t -------------------- lapsieni leikkikalut 0
See on minu kolleegi mantel. T-mä-o- -yök-v--i-- -äälly--a-k-. T--- o- t---------- p------------ T-m- o- t-ö-a-e-i-i p-ä-l-s-a-k-. --------------------------------- Tämä on työkaverini päällystakki. 0
See on minu kolleegi auto. Tä-- -n ty--a-er-ni-a--o. T--- o- t---------- a---- T-m- o- t-ö-a-e-i-i a-t-. ------------------------- Tämä on työkaverini auto. 0
See on minu kolleegide töö. N-m--ov---t----v-rei---i -yö-. N--- o--- t------------- t---- N-m- o-a- t-ö-a-e-e-d-n- t-ö-. ------------------------------ Nämä ovat työkavereideni työt. 0
Särgilt on nööp ära. Pai--n-n-ppi on i-ti. P----- n---- o- i---- P-i-a- n-p-i o- i-t-. --------------------- Paidan nappi on irti. 0
Garaaži võti on kadunud. A-tot-ll-- av--n-on po---a. A--------- a---- o- p------ A-t-t-l-i- a-a-n o- p-i-s-. --------------------------- Autotallin avain on poissa. 0
Ülemuse arvuti on katki. P-m-n ti-tok--- -n rikki. P---- t-------- o- r----- P-m-n t-e-o-o-e o- r-k-i- ------------------------- Pomon tietokone on rikki. 0
Kes on tüdruku vanemad? Ketk- ov-- tyt-- -a-he-m-t? K---- o--- t---- v--------- K-t-ä o-a- t-t-n v-n-e-m-t- --------------------------- Ketkä ovat tytön vanhemmat? 0
Kuidas saan ma tema vanemate maja juurde? Mite- pä--e- --n-n v-n-e---e-sa-t-lo-le? M---- p----- h---- v----------- t------- M-t-n p-ä-e- h-n-n v-n-e-p-e-s- t-l-l-e- ---------------------------------------- Miten pääsen hänen vanhempiensa talolle? 0
Maja asub tänava lõpus. T-lo -n ----n--ä--s-. T--- o- k---- p------ T-l- o- k-d-n p-ä-s-. --------------------- Talo on kadun päässä. 0
Mis on Šveitsi pealinn? Mi--ä ---ine- o- -v-i---- p-äk-u-unk-? M---- n------ o- S------- p----------- M-n-ä n-m-n-n o- S-e-t-i- p-ä-a-p-n-i- -------------------------------------- Minkä niminen on Sveitsin pääkaupunki? 0
Mis on selle raamatu pealkiri? Mink- ------- o- -i---n-o-s-kko? M---- n------ o- k----- o------- M-n-ä n-m-n-n o- k-r-a- o-s-k-o- -------------------------------- Minkä niminen on kirjan otsikko? 0
Mis on naabri laste nimed? M-nk---imis-ä ovat ----u--n la---t? M---- n------ o--- n------- l------ M-n-ä n-m-s-ä o-a- n-a-u-i- l-p-e-? ----------------------------------- Minkä nimisiä ovat naapurin lapset? 0
Millal on lastel koolivaheaeg? M-llo-n o---a---- k-u--lo-a? M------ o- l----- k--------- M-l-o-n o- l-s-e- k-u-u-o-a- ---------------------------- Milloin on lasten koululoma? 0
Millal on arsti vastuvõtuajad? M----in-o- -ä-kä-in --s--a-o-to? M------ o- l------- v----------- M-l-o-n o- l-ä-ä-i- v-s-a-n-t-o- -------------------------------- Milloin on lääkärin vastaanotto? 0
Millal on muuseumi lahtiolekuajad? Mi--o-- -vat--us-on auki------t? M------ o--- m----- a----------- M-l-o-n o-a- m-s-o- a-k-o-o-j-t- -------------------------------- Milloin ovat museon aukioloajat? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Parem keskendumine = tõhusam õpe

Õppimiseks on meil vaja keskenduda. Kogu tähelepanu peab olema ühel kindlal asjal. Keskendumisvõime ei ole päritav. Keskendumist tuleb õppida. Tavaliselt toimub see lasteaias ja koolis. Kuueaastaselt suudavad lapsed keskenduda umbes 15 minutit. 14-aastased noored suudavad keskenduda kaks korda sama kaua. Täiskasvanu keskendumisvõime kestab 45 minutit. Pärast vastavat aega tähelepanu hajub. Õppija huvi materjali vastu kaob. Tekkida võib ka väsimus ja stress. Selle tulemusena muutub õppimine aina raskemaks. Materjal ei jää enam hästi meelde. Kuid keskendumisvõimet saab parandada! Oluline on, et enne õppimist oleks inimene välja puhanud. Kui õppur on väsinud, suudab ta keskenduda lühikest aega. Meie aju teeb väsinuna rohkem vigu. Meie emotsioonid mõjutavad samuti keskendumist. Inimene, kes soovib õppida tõhusalt, peaks tundma end neutraalselt. Liiga palju positiivseid või negatiivseid emotsioone segavad õppimist. Muidugi pole alati võimalik oma tundeid kontrollida. Kuid saad proovida neid õppimise ajal eirata. Inimene, kes soovib keskenduda, peab olema motiveeritud. Õppides peab alati püüdlema mingi eesmärgi suunas. Ainult siis on meie aju võimeline keskenduma. Tõhusaks keskendumiseks on oluline ka vaikne keskkond. Lisaks, joo õppimise ajal palju vett; see hoiab sind ärkvel. Kõike seda meeles pidades suudate kindlasti kauem keskenduda!