Vestmik

et Omastav   »   sl Rodilnik (Genitiv)

99 [üheksakümmend üheksa]

Omastav

Omastav

99 [devetindevetdeset]

Rodilnik (Genitiv)

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
minu sõbranna kass mačk--moj- pr---telj-ce m---- m--- p----------- m-č-a m-j- p-i-a-e-j-c- ----------------------- mačka moje prijateljice 0
minu sõbra koer p-s m--ega -ri---e-ja p-- m----- p--------- p-s m-j-g- p-i-a-e-j- --------------------- pes mojega prijatelja 0
minu laste mänguasjad igr-če -o-i- o--ok i----- m---- o---- i-r-č- m-j-h o-r-k ------------------ igrače mojih otrok 0
See on minu kolleegi mantel. T--j- ----- ---e-a--o-e-a. T- j- p---- m----- k------ T- j- p-a-č m-j-g- k-l-g-. -------------------------- To je plašč mojega kolega. 0
See on minu kolleegi auto. T---e-a-to --j- k-le-i--. T- j- a--- m--- k-------- T- j- a-t- m-j- k-l-g-c-. ------------------------- To je avto moje kolegice. 0
See on minu kolleegide töö. T---- -el- -o-eg---o-eg-. T- j- d--- m----- k------ T- j- d-l- m-j-g- k-l-g-. ------------------------- To je delo mojega kolega. 0
Särgilt on nööp ära. G-m--- ----ce je----a--l. G--- s s----- j- o------- G-m- s s-a-c- j- o-p-d-l- ------------------------- Gumb s srajce je odpadel. 0
Garaaži võti on kadunud. Ključa-g-r-ž--n- več. K----- g----- n- v--- K-j-č- g-r-ž- n- v-č- --------------------- Ključa garaže ni več. 0
Ülemuse arvuti on katki. Š-f---rač-naln-- -e po-varj--. Š---- r--------- j- p--------- Š-f-v r-č-n-l-i- j- p-k-a-j-n- ------------------------------ Šefov računalnik je pokvarjen. 0
Kes on tüdruku vanemad? Kje--o -t-rši --h-dekl--? K-- s- s----- t-- d------ K-e s- s-a-š- t-h d-k-e-? ------------------------- Kje so starši teh deklet? 0
Kuidas saan ma tema vanemate maja juurde? Kak- prid-- d- -i-e-n---ov-h----r---? K--- p----- d- h--- n------- s------- K-k- p-i-e- d- h-š- n-i-o-i- s-a-š-v- ------------------------------------- Kako pridem do hiše njihovih staršev? 0
Maja asub tänava lõpus. H--a -toji na ----u u--c-. H--- s---- n- k---- u----- H-š- s-o-i n- k-n-u u-i-e- -------------------------- Hiša stoji na koncu ulice. 0
Mis on Šveitsi pealinn? K------ --en--e---a-no-mest- Š-ice? K--- s- i------ g----- m---- Š----- K-k- s- i-e-u-e g-a-n- m-s-o Š-i-e- ----------------------------------- Kako se imenuje glavno mesto Švice? 0
Mis on selle raamatu pealkiri? K-kše- -e n--l----e----i--? K----- j- n----- t- k------ K-k-e- j- n-s-o- t- k-j-g-? --------------------------- Kakšen je naslov te knjige? 0
Mis on naabri laste nimed? K-k--se ime--jej- s-----v---troc-? K--- s- i-------- s------- o------ K-k- s- i-e-u-e-o s-s-d-v- o-r-c-? ---------------------------------- Kako se imenujejo sosedovi otroci? 0
Millal on lastel koolivaheaeg? Kda-----j- --ro-i--o---- po--t--c-? K--- i---- o----- š----- p--------- K-a- i-a-o o-r-c- š-l-k- p-č-t-i-e- ----------------------------------- Kdaj imajo otroci šolske počitnice? 0
Millal on arsti vastuvõtuajad? K--- ------d-av-i-? K--- d--- z-------- K-a- d-l- z-r-v-i-? ------------------- Kdaj dela zdravnik? 0
Millal on muuseumi lahtiolekuajad? O- -a--r-h-ura--------rt mu-e-? O- k------ u--- j- o---- m----- O- k-t-r-h u-a- j- o-p-t m-z-j- ------------------------------- Ob katerih urah je odprt muzej? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Parem keskendumine = tõhusam õpe

Õppimiseks on meil vaja keskenduda. Kogu tähelepanu peab olema ühel kindlal asjal. Keskendumisvõime ei ole päritav. Keskendumist tuleb õppida. Tavaliselt toimub see lasteaias ja koolis. Kuueaastaselt suudavad lapsed keskenduda umbes 15 minutit. 14-aastased noored suudavad keskenduda kaks korda sama kaua. Täiskasvanu keskendumisvõime kestab 45 minutit. Pärast vastavat aega tähelepanu hajub. Õppija huvi materjali vastu kaob. Tekkida võib ka väsimus ja stress. Selle tulemusena muutub õppimine aina raskemaks. Materjal ei jää enam hästi meelde. Kuid keskendumisvõimet saab parandada! Oluline on, et enne õppimist oleks inimene välja puhanud. Kui õppur on väsinud, suudab ta keskenduda lühikest aega. Meie aju teeb väsinuna rohkem vigu. Meie emotsioonid mõjutavad samuti keskendumist. Inimene, kes soovib õppida tõhusalt, peaks tundma end neutraalselt. Liiga palju positiivseid või negatiivseid emotsioone segavad õppimist. Muidugi pole alati võimalik oma tundeid kontrollida. Kuid saad proovida neid õppimise ajal eirata. Inimene, kes soovib keskenduda, peab olema motiveeritud. Õppides peab alati püüdlema mingi eesmärgi suunas. Ainult siis on meie aju võimeline keskenduma. Tõhusaks keskendumiseks on oluline ka vaikne keskkond. Lisaks, joo õppimise ajal palju vett; see hoiab sind ärkvel. Kõike seda meeles pidades suudate kindlasti kauem keskenduda!