Vestmik

et Omastav   »   uk Родовий відмінок

99 [üheksakümmend üheksa]

Omastav

Omastav

99 [дев’яносто дев’ять]

99 [devʺyanosto devʺyatʹ]

Родовий відмінок

[Rodovyy̆ vidminok]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
minu sõbranna kass к-ш-- ---ї -----ги к---- м--- п------ к-ш-а м-є- п-д-у-и ------------------ кішка моєї подруги 0
k-sh-a-m------p-dr--y k----- m----- p------ k-s-k- m-y-i- p-d-u-y --------------------- kishka moyeï podruhy
minu sõbra koer с--ака м----д---а с----- м--- д---- с-б-к- м-г- д-у-а ----------------- собака мого друга 0
sob----m-h--d--ha s----- m--- d---- s-b-k- m-h- d-u-a ----------------- sobaka moho druha
minu laste mänguasjad і-р---и мо-х-д-т-й і------ м--- д---- і-р-ш-и м-ї- д-т-й ------------------ іграшки моїх дітей 0
i-r-shk--mo--kh -i-e-̆ i------- m----- d----- i-r-s-k- m-i-k- d-t-y- ---------------------- ihrashky moïkh ditey̆
See on minu kolleegi mantel. ц----п--ь----о-о ----г-. ц- – п----- м--- к------ ц- – п-л-т- м-г- к-л-г-. ------------------------ це – пальто мого колеги. 0
t-- –----ʹ-o--oho------y. t-- – p----- m--- k------ t-e – p-l-t- m-h- k-l-h-. ------------------------- tse – palʹto moho kolehy.
See on minu kolleegi auto. Ц-----в-ом----- --єї ко--г-. Ц- – а--------- м--- к------ Ц- – а-т-м-б-л- м-є- к-л-г-. ---------------------------- Це – автомобіль моєї колеги. 0
T-e-–-a--om---lʹ mo-ei- ko-ehy. T-- – a--------- m----- k------ T-e – a-t-m-b-l- m-y-i- k-l-h-. ------------------------------- Tse – avtomobilʹ moyeï kolehy.
See on minu kolleegide töö. Це –--обота-м--х-----г. Ц- – р----- м--- к----- Ц- – р-б-т- м-ї- к-л-г- ----------------------- Це – робота моїх колег. 0
Ts---------a moïk- --l-h. T-- – r----- m----- k----- T-e – r-b-t- m-i-k- k-l-h- -------------------------- Tse – robota moïkh koleh.
Särgilt on nööp ära. Ґуд--к-----ет-- -ід---р----. Ґ----- в------- в-- с------- Ґ-д-и- в-д-е-і- в-д с-р-ч-и- ---------------------------- Ґудзик відлетів від сорочки. 0
G----k-vi---ti- v-d s-r--h--. G----- v------- v-- s-------- G-d-y- v-d-e-i- v-d s-r-c-k-. ----------------------------- Gudzyk vidletiv vid sorochky.
Garaaži võti on kadunud. Нем-є-клю-- -ід -ар-ж-. Н---- к---- в-- г------ Н-м-є к-ю-а в-д г-р-ж-. ----------------------- Немає ключа від гаража. 0
N---ye -ly-------- -ar-zh-. N----- k------ v-- h------- N-m-y- k-y-c-a v-d h-r-z-a- --------------------------- Nemaye klyucha vid harazha.
Ülemuse arvuti on katki. К----юте--к-р--н--а -і-с-ван-й. К-------- к-------- з---------- К-м-’-т-р к-р-в-и-а з-п-о-а-и-. ------------------------------- Комп’ютер керівника зіпсований. 0
Komp--u-e--k-r--n--- zi--ov--yy-. K--------- k-------- z----------- K-m-'-u-e- k-r-v-y-a z-p-o-a-y-̆- --------------------------------- Komp'yuter kerivnyka zipsovanyy̆.
Kes on tüdruku vanemad? Хт- -а--к------и--и? Х-- б----- д-------- Х-о б-т-к- д-в-и-к-? -------------------- Хто батьки дівчинки? 0
Kh---ba--ky div----k--? K--- b----- d-------- ? K-t- b-t-k- d-v-h-n-y ? ----------------------- Khto batʹky divchynky ?
Kuidas saan ma tema vanemate maja juurde? Я- п--йти д---у-инку -ї--ат--ів? Я- п----- д- б------ ї- б------- Я- п-о-т- д- б-д-н-у ї- б-т-к-в- -------------------------------- Як пройти до будинку її батьків? 0
Y-- -roy-t- d- bu----u --ï-batʹ-i-? Y-- p------ d- b------ i--- b------- Y-k p-o-̆-y d- b-d-n-u i-i- b-t-k-v- ------------------------------------ Yak proy̆ty do budynku ïï batʹkiv?
Maja asub tänava lõpus. Буд-но- --к--ці------і. Б------ в к---- в------ Б-д-н-к в к-н-і в-л-ц-. ----------------------- Будинок в кінці вулиці. 0
B---no- - k--ts--vu---s-. B------ v k----- v------- B-d-n-k v k-n-s- v-l-t-i- ------------------------- Budynok v kintsi vulytsi.
Mis on Šveitsi pealinn? Як на--в-----я -то---я Ш-ейца---? Я- н---------- с------ Ш--------- Я- н-з-в-є-ь-я с-о-и-я Ш-е-ц-р-ї- --------------------------------- Як називається столиця Швейцарії? 0
Ya- na-yva-e-ʹ--a---o--tsya-S--ey-t---i-̈? Y-- n------------ s-------- S------------- Y-k n-z-v-y-t-s-a s-o-y-s-a S-v-y-t-a-i-̈- ------------------------------------------ Yak nazyvayetʹsya stolytsya Shvey̆tsariï?
Mis on selle raamatu pealkiri? Як-на-и--єт-ся -н--а? Я- н---------- к----- Я- н-з-в-є-ь-я к-и-а- --------------------- Як називається книга? 0
Ya----z--ay-t---a-knyh-? Y-- n------------ k----- Y-k n-z-v-y-t-s-a k-y-a- ------------------------ Yak nazyvayetʹsya knyha?
Mis on naabri laste nimed? Я- -в-т---іте- сусі-ів? Я- з---- д---- с------- Я- з-а-и д-т-й с-с-д-в- ----------------------- Як звати дітей сусідів? 0
Ya--z---- di-e---s--id-v? Y-- z---- d----- s------- Y-k z-a-y d-t-y- s-s-d-v- ------------------------- Yak zvaty ditey̆ susidiv?
Millal on lastel koolivaheaeg? К-ли-у---те--к----у-и? К--- у д---- к-------- К-л- у д-т-й к-н-к-л-? ---------------------- Коли у дітей канікули? 0
K----- ditey----ni---y? K--- u d----- k-------- K-l- u d-t-y- k-n-k-l-? ----------------------- Koly u ditey̆ kanikuly?
Millal on arsti vastuvõtuajad? К-ли-------є ---ар? К--- п------ л----- К-л- п-и-м-є л-к-р- ------------------- Коли приймає лікар? 0
Ko----r---m--- --ka-? K--- p-------- l----- K-l- p-y-̆-a-e l-k-r- --------------------- Koly pryy̆maye likar?
Millal on muuseumi lahtiolekuajad? Коли -у-ей---дчине-ий? К--- м---- в---------- К-л- м-з-й в-д-и-е-и-? ---------------------- Коли музей відчинений? 0
Koly--uz--- vi--h--enyy-? K--- m----- v------------ K-l- m-z-y- v-d-h-n-n-y-? ------------------------- Koly muzey̆ vidchynenyy̆?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Parem keskendumine = tõhusam õpe

Õppimiseks on meil vaja keskenduda. Kogu tähelepanu peab olema ühel kindlal asjal. Keskendumisvõime ei ole päritav. Keskendumist tuleb õppida. Tavaliselt toimub see lasteaias ja koolis. Kuueaastaselt suudavad lapsed keskenduda umbes 15 minutit. 14-aastased noored suudavad keskenduda kaks korda sama kaua. Täiskasvanu keskendumisvõime kestab 45 minutit. Pärast vastavat aega tähelepanu hajub. Õppija huvi materjali vastu kaob. Tekkida võib ka väsimus ja stress. Selle tulemusena muutub õppimine aina raskemaks. Materjal ei jää enam hästi meelde. Kuid keskendumisvõimet saab parandada! Oluline on, et enne õppimist oleks inimene välja puhanud. Kui õppur on väsinud, suudab ta keskenduda lühikest aega. Meie aju teeb väsinuna rohkem vigu. Meie emotsioonid mõjutavad samuti keskendumist. Inimene, kes soovib õppida tõhusalt, peaks tundma end neutraalselt. Liiga palju positiivseid või negatiivseid emotsioone segavad õppimist. Muidugi pole alati võimalik oma tundeid kontrollida. Kuid saad proovida neid õppimise ajal eirata. Inimene, kes soovib keskenduda, peab olema motiveeritud. Õppides peab alati püüdlema mingi eesmärgi suunas. Ainult siis on meie aju võimeline keskenduma. Tõhusaks keskendumiseks on oluline ka vaikne keskkond. Lisaks, joo õppimise ajal palju vett; see hoiab sind ärkvel. Kõike seda meeles pidades suudate kindlasti kauem keskenduda!