Vestmik

et Määrsõnad   »   he ‫תארי הפועל‬

100 [sada]

Määrsõnad

Määrsõnad

‫100 [מאה]‬

100 [me\'ah]

‫תארי הפועל‬

[te'arey hapo'al]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti heebrea Mängi Rohkem
juba kunagi – mitte kunagi ‫כ-- - ---ין -א‬ ‫--- – ע---- ל-- ‫-ב- – ע-י-ן ל-‬ ---------------- ‫כבר – עדיין לא‬ 0
kv-r --a-a-n-lo k--- – a---- l- k-a- – a-a-n l- --------------- kvar – adayn lo
Olete te juba kunagi Berliinis olnud? ‫-יי- --ר---ר--ן?‬ ‫---- כ-- ב------- ‫-י-ת כ-ר ב-ר-י-?- ------------------ ‫היית כבר בברלין?‬ 0
h-i--/--it -----b---r--n? h--------- k--- b-------- h-i-a-h-i- k-a- b-b-r-i-? ------------------------- haita/hait kvar beberlin?
Ei, mitte kunagi. ‫------יי- ---‬ ‫--- ע---- ל--- ‫-א- ע-י-ן ל-.- --------------- ‫לא, עדיין לא.‬ 0
lo,--da---lo. l-- a---- l-- l-, a-a-n l-. ------------- lo, adayn lo.
keegi – mitte keegi ‫-י--- - א--א--‬ ‫----- – א- א--- ‫-י-ה- – א- א-ד- ---------------- ‫מישהו – אף אחד‬ 0
mish-hu – af--xad m------ – a- e--- m-s-e-u – a- e-a- ----------------- mishehu – af exad
Tunnete te siin kedagi? ‫-ת-/ ה-מכיר / - כ-ן -י-הו-‬ ‫-- / ה מ--- / ה כ-- מ------ ‫-ת / ה מ-י- / ה כ-ן מ-ש-ו-‬ ---------------------------- ‫את / ה מכיר / ה כאן מישהו?‬ 0
a-a--a- m-kir------ah ka-n---sh---? a------ m------------ k--- m------- a-a-/-t m-k-r-m-k-r-h k-'- m-s-e-u- ----------------------------------- atah/at mekir/mekirah ka'n mishehu?
Ei, ma ei tunne siin mitte kedagi. ‫לא,--ני -א --יר --ה -אן--ף-א--.‬ ‫--- א-- ל- מ--- / ה כ-- א- א---- ‫-א- א-י ל- מ-י- / ה כ-ן א- א-ד-‬ --------------------------------- ‫לא, אני לא מכיר / ה כאן אף אחד.‬ 0
l-,---i--o--ekir-me--r-h k--n af ex-d. l-- a-- l- m------------ k--- a- e---- l-, a-i l- m-k-r-m-k-r-h k-'- a- e-a-. -------------------------------------- lo, ani lo mekir/mekirah ka'n af exad.
veel – mitte enam ‫עדי-ן-– כב--לא‬ ‫----- – כ-- ל-- ‫-ד-י- – כ-ר ל-‬ ---------------- ‫עדיין – כבר לא‬ 0
a---n –-k----lo a---- – k--- l- a-a-n – k-a- l- --------------- adayn – kvar lo
Jääte te veel kauaks siia? ‫---/-ה--שא--/ ת ע-ד ה----‬ ‫-- / ה נ--- / ת ע-- ה----- ‫-ת / ה נ-א- / ת ע-ד ה-ב-?- --------------------------- ‫את / ה נשאר / ת עוד הרבה?‬ 0
at-h----ni-h'-r/n--h-ere--o- --r---? a------ n---------------- o- h------ a-a-/-t n-s-'-r-n-s-'-r-t o- h-r-e-? ------------------------------------ atah/at nish'ar/nish'eret od harbeh?
Ei, ma ei jää enam kauaks siia. ‫לא, א-- -א--שא--/ - --- ה-ב- ז-ן-‬ ‫--- א-- ל- נ--- / ת ע-- ה--- ז---- ‫-א- א-י ל- נ-א- / ת ע-ד ה-ב- ז-ן-‬ ----------------------------------- ‫לא, אני לא נשאר / ת עוד הרבה זמן.‬ 0
l-- --- lo nis-'ar/n-s---r---od--------z-an. l-- a-- l- n---------------- o- h----- z---- l-, a-i l- n-s-'-r-n-s-'-r-t o- h-r-e- z-a-. -------------------------------------------- lo, ani lo nish'ar/nish'eret od harbeh zman.
veel midagi – ei midagi ‫ע-ד -שה- –--- --ת-‬ ‫--- מ--- – ל- י---- ‫-ו- מ-ה- – ל- י-ת-‬ -------------------- ‫עוד משהו – לא יותר‬ 0
od-m---eh--– -o---ter o- m------ – l- y---- o- m-s-e-u – l- y-t-r --------------------- od mashehu – lo yoter
Soovite te veel midagi juua? ‫-רצה / י -שת-- ע-ד -ש-ו-‬ ‫---- / י ל---- ע-- מ----- ‫-ר-ה / י ל-ת-ת ע-ד מ-ה-?- -------------------------- ‫תרצה / י לשתות עוד משהו?‬ 0
t-r--e--t----i-l--h--t-o- -a-he--? t------------- l------ o- m------- t-r-s-h-t-r-s- l-s-t-t o- m-s-e-u- ---------------------------------- tirtseh/tirtsi lishtot od mashehu?
Ei, ma ei soovi enam midagi. ‫ל-- -נ- -א -ו------ו---ו-ר-‬ ‫--- א-- ל- ר--- ל---- י----- ‫-א- א-י ל- ר-צ- ל-ת-ת י-ת-.- ----------------------------- ‫לא, אני לא רוצה לשתות יותר.‬ 0
lo--an--l- ---se---otsah lish--t -ot-r. l-- a-- l- r------------ l------ y----- l-, a-i l- r-t-e-/-o-s-h l-s-t-t y-t-r- --------------------------------------- lo, ani lo rotseh/rotsah lishtot yoter.
juba midagi – mitte veel ‫----מ-ה- – עדי-----ו-‬ ‫--- מ--- – ע---- כ---- ‫-ב- מ-ה- – ע-י-ן כ-ו-‬ ----------------------- ‫כבר משהו – עדיין כלום‬ 0
kv-r --sh--- - -d-yn--l-m k--- m------ – a---- k--- k-a- m-s-e-u – a-a-n k-u- ------------------------- kvar mashehu – adayn klum
Olete te juba midagi söönud? ‫-כל----ר-מ--ו-‬ ‫---- כ-- מ----- ‫-כ-ת כ-ר מ-ה-?- ---------------- ‫אכלת כבר משהו?‬ 0
ak----a----a-t --ar--as---u? a------------- k--- m------- a-h-l-a-a-h-l- k-a- m-s-e-u- ---------------------------- akhalta/akhalt kvar mashehu?
Ei, ma ei ole veel midagi söönud. ‫--, ע---- -- -כ-ת----- ד---‬ ‫--- ע---- ל- א---- ש-- ד---- ‫-א- ע-י-ן ל- א-ל-י ש-ם ד-ר-‬ ----------------------------- ‫לא, עדיין לא אכלתי שום דבר.‬ 0
lo----a----o ak-a--i-shu--dav-r. l-- a---- l- a------ s--- d----- l-, a-a-n l- a-h-l-i s-u- d-v-r- -------------------------------- lo, adayn lo akhalti shum davar.
veel keegi – mitte keegi ‫--ד מ--ה- – ---א- --ד‬ ‫--- מ---- – ל- א- א--- ‫-ו- מ-ש-ו – ל- א- א-ד- ----------------------- ‫עוד מישהו – לא אף אחד‬ 0
od -i------–-lo -f -xad o- m------ – l- a- e--- o- m-s-e-u – l- a- e-a- ----------------------- od mishehu – lo af exad
Soovib keegi veel kohvi? ‫-----י-הו-רוצה--פ--‬ ‫--- מ---- ר--- ק---- ‫-ו- מ-ש-ו ר-צ- ק-ה-‬ --------------------- ‫עוד מישהו רוצה קפה?‬ 0
od----h-h---o-s---q-f--? o- m------ r----- q----- o- m-s-e-u r-t-e- q-f-h- ------------------------ od mishehu rotseh qafeh?
Ei, mitte keegi. ‫--, -ף---- -א------‬ ‫--- א- א-- ל- ר----- ‫-א- א- א-ד ל- ר-צ-.- --------------------- ‫לא, אף אחד לא רוצה.‬ 0
l---af-e--d -o ----e-. l-- a- e--- l- r------ l-, a- e-a- l- r-t-e-. ---------------------- lo, af exad lo rotseh.

Araabia keel

Araabia keel on üks olulisemaid keeli maailmas. Araabia keelt kõneleb rohkem kui 300 miljonit inimest. Nad elavad aga 20 erinevas riigis. Araabia keel kuulub afro-asiaadi keelte hulka. Araabia keel sai alguse tuhandeid aastaid tagasi. Esimesena hakati seda rääkima Araabia poolsaarel. Sealt levis keel edasi mujale. Suuline araabia keel erineb araabia üldkeelest väga palju. Araabia keelel on ka palju erinevaid dialekte. Võib öelda, et seda räägitakse igas piirkonnas erinevalt. Erinevate murrete esindajad tihtipeale ei mõista üksteist üldse. Seepärast on araabia päritolu filmid tavaliselt dubleeritud. Vaid nii saab filmist aru kogu keelkond. Klassikalist üldaraabia keelt räägitakse tänapäeval harva. Seda võib leida vaid kirjutiste näol. Raamatud ja ajalehed on kirjutatud tavalises araabia üldkeeles. Tänapäeval pole olemas üht araabia tehnilist keelt. Tehnilised terminid on tavaliselt pärit teistest keeltest. Rohkem kui ükski teine keel domineerivad antud vallas inglise ja prantsuse keel. Viimastel aastatel on suurenenud huvi araabia keele vastu. Aina rohkem inimesi tahab õppida araabia keelt Igas ülikoolis ja paljudes koolides pakutakse araabia keele kursuseid. Paljud peavad araabia keele kirjapilti eriti põnevaks. Selle kirjapilt liigub paremalt vasakule. Araabia keele hääldus ja grammatika pole lihtsad. Seal leidub hääldusi ja reegleid, mida teistes keeltes ei tunta. Õppimisel peaks järgima teatud korda. Kõigepealt hääldus, siis grammatika, seejärel kirjutamine...