Vestmik

et Määrsõnad   »   lt Prieveiksmiai

100 [sada]

Määrsõnad

Määrsõnad

100 [šimtas]

Prieveiksmiai

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
juba kunagi – mitte kunagi ja- (k----) — d-- n-----a jau (kartą) — dar niekada 0
Olete te juba kunagi Berliinis olnud? Ar j-- e---- (k----) b---- B------? Ar jau esate (kartą) buvęs Berlyne? 0
Ei, mitte kunagi. Ne- d-- n------. Ne, dar niekada. 0
keegi – mitte keegi ka- n--- — n----s kas nors — niekas 0
Tunnete te siin kedagi? Ar č-- k- n--- p--------? Ar čia ką nors pažįstate? 0
Ei, ma ei tunne siin mitte kedagi. Ne- (a-) č-- n---- n--------. Ne, (aš) čia nieko nepažįstu. 0
veel – mitte enam da- — j-- n- / n--- / n-------- / n------u dar — jau ne / nebe / nedaugiau / neilgiau 0
Jääte te veel kauaks siia? Ar d-- i---- b----- č--? Ar dar ilgai būsite čia? 0
Ei, ma ei jää enam kauaks siia. Ne- (a-) č-- j-- i---- n------ / b---- č-- n--------. Ne, (aš) čia jau ilgai nebūsiu / būsiu čia nebeilgai. 0
veel midagi – ei midagi da- š--- t--- — n---- d-----u dar šiek tiek — nieko daugiau 0
Soovite te veel midagi juua? Ar n--------- d-- k- n--- i------? Ar norėtumėte dar ko nors išgerti? 0
Ei, ma ei soovi enam midagi. Ne- (a-) d------ n---- n------ / n---- n--------. Ne, (aš) daugiau nieko nenoriu / nieko nebenoriu. 0
juba midagi – mitte veel ja- k- / k- n--- — d-- n---o jau ką / ko nors — dar nieko 0
Olete te juba midagi söönud? Ar (j--) j-- k- n--- v------? Ar (jūs) jau ko nors valgėte? 0
Ei, ma ei ole veel midagi söönud. Ne- (a-) d-- n---- n--------. Ne, (aš) dar nieko nevalgiau. 0
veel keegi – mitte keegi da- k-- (n---) — d------ n----s dar kas (nors) — daugiau niekas 0
Soovib keegi veel kohvi? Ar d-- k-- n--- k----? Ar dar kas nori kavos? 0
Ei, mitte keegi. Ne- d------ n-----. Ne, daugiau niekas. 0

Araabia keel

Araabia keel on üks olulisemaid keeli maailmas. Araabia keelt kõneleb rohkem kui 300 miljonit inimest. Nad elavad aga 20 erinevas riigis. Araabia keel kuulub afro-asiaadi keelte hulka. Araabia keel sai alguse tuhandeid aastaid tagasi. Esimesena hakati seda rääkima Araabia poolsaarel. Sealt levis keel edasi mujale. Suuline araabia keel erineb araabia üldkeelest väga palju. Araabia keelel on ka palju erinevaid dialekte. Võib öelda, et seda räägitakse igas piirkonnas erinevalt. Erinevate murrete esindajad tihtipeale ei mõista üksteist üldse. Seepärast on araabia päritolu filmid tavaliselt dubleeritud. Vaid nii saab filmist aru kogu keelkond. Klassikalist üldaraabia keelt räägitakse tänapäeval harva. Seda võib leida vaid kirjutiste näol. Raamatud ja ajalehed on kirjutatud tavalises araabia üldkeeles. Tänapäeval pole olemas üht araabia tehnilist keelt. Tehnilised terminid on tavaliselt pärit teistest keeltest. Rohkem kui ükski teine keel domineerivad antud vallas inglise ja prantsuse keel. Viimastel aastatel on suurenenud huvi araabia keele vastu. Aina rohkem inimesi tahab õppida araabia keelt Igas ülikoolis ja paljudes koolides pakutakse araabia keele kursuseid. Paljud peavad araabia keele kirjapilti eriti põnevaks. Selle kirjapilt liigub paremalt vasakule. Araabia keele hääldus ja grammatika pole lihtsad. Seal leidub hääldusi ja reegleid, mida teistes keeltes ei tunta. Õppimisel peaks järgima teatud korda. Kõigepealt hääldus, siis grammatika, seejärel kirjutamine...