Lauseita

fi Kysymyksiä – menneisyysmuoto 2   »   et Küsimused – minevik 2

86 [kahdeksankymmentäkuusi]

Kysymyksiä – menneisyysmuoto 2

Kysymyksiä – menneisyysmuoto 2

86 [kaheksakümmend kuus]

Küsimused – minevik 2

Valitse, miten haluat nähdä käännöksen:   
suomi viro Toista Lisää
Mitä solmiota sinä olet pitänyt ylläsi? M-ll--- lip-- ---kandsid? M------ l---- s- k------- M-l-i-t l-p-u s- k-n-s-d- ------------------------- Millist lipsu sa kandsid? 0
Minkä auton sinä olet ostanut? M--l-s- --t- s- -s---d? M------ a--- s- o------ M-l-i-e a-t- s- o-t-i-? ----------------------- Millise auto sa ostsid? 0
Minkä lehden sinä olet tilannut? M-ll--e----le-- s---el--si-? M------ a------ s- t-------- M-l-i-e a-a-e-e s- t-l-i-i-? ---------------------------- Millise ajalehe sa tellisid? 0
Kenet te olette nähneet? Keda-t--n---te? K--- t- n------ K-d- t- n-g-t-? --------------- Keda te nägite? 0
Kenet te olette tavanneet? Kel------e k-htusite? K------ t- k--------- K-l-e-a t- k-h-u-i-e- --------------------- Kellega te kohtusite? 0
Kenet te olette tunnistaneet? Kell- t--är- tund-it-? K---- t- ä-- t-------- K-l-e t- ä-a t-n-s-t-? ---------------------- Kelle te ära tundsite? 0
Milloin te olette nousseet ylös? Mi-la--te-ä-kas-t-? M----- t- ä-------- M-l-a- t- ä-k-s-t-? ------------------- Millal te ärkasite? 0
Milloin te olette aloittaneet? M-l--l--- ---st-----? M----- t- a---------- M-l-a- t- a-u-t-s-t-? --------------------- Millal te alustasite? 0
Milloin te olette lopettaneet? Mi--a- ----õ---asit-? M----- t- l---------- M-l-a- t- l-p-t-s-t-? --------------------- Millal te lõpetasite? 0
Miksi te olette heränneet? Mi-- te-ä--asit-? M--- t- ä-------- M-k- t- ä-k-s-t-? ----------------- Miks te ärkasite? 0
Miksi te olette ryhtyneet opettajaksi? Mi-s--e-õp-ta-a-s-hakk---te? M--- t- õ-------- h--------- M-k- t- õ-e-a-a-s h-k-a-i-e- ---------------------------- Miks te õpetajaks hakkasite? 0
Miksi te otitte taksin? M-ks ----a-s- -õ-s-t-? M--- t- t---- v------- M-k- t- t-k-o v-t-i-e- ---------------------- Miks te takso võtsite? 0
Mistä te olette tulleet? K-st--e -ul--e? K--- t- t------ K-s- t- t-l-t-? --------------- Kust te tulite? 0
Minne te olette menneet? K-h---e----s--e? K--- t- l------- K-h- t- l-k-i-e- ---------------- Kuhu te läksite? 0
Missä te olette olleet? Kus -- ----e? K-- t- o----- K-s t- o-i-e- ------------- Kus te olite? 0
Ketä sinä olet auttanut? Ked--s---------? K--- s- a------- K-d- s- a-t-s-d- ---------------- Keda sa aitasid? 0
Kenelle sinä olet kirjoittanut? Ke-le-- -- ---jut-s--? K------ s- k---------- K-l-e-e s- k-r-u-a-i-? ---------------------- Kellele sa kirjutasid? 0
Kenelle sinä olet vastannut? K-l---e-sa-vas-----? K------ s- v-------- K-l-e-e s- v-s-a-i-? -------------------- Kellele sa vastasid? 0

Kaksikielisyys parantaa kuuloa

Ihmiset, jotka puhuvat kahta kieltä, kuulevat paremmin. He kykenevät erottelemaan erilaisia ääniä tarkemmin. Amerikkalainen tutkimus tuli tähän tulokseen. Tutkijat testasivat useita teini-ikäisiä. Osa koehenkilöistä oli kasvanut kaksikieliseksi. Nämä teini-ikäiset puhuivat englantia ja espanjaa. Toinen puoli koehenkilöistä puhui vain englantia. Nuorten piti kuunnella tiettyä tavua. Se oli tavu ”da”. Se ei kuulunut kumpaankaan kieleen. Tavua soitettiin koehenkilöille korvakuulokkeiden kautta. Samaan aikaan heidän aivotoimintaansa mitattiin elektrodeilla. Kokeen jälkeen teini-ikäisten piti kuunnella uudelleen tavua. Tällä kertaa he kuulivat myös useita häiritseviä ääniä. Useat äänet puhuivat merkityksettömiä lauseita. Kaksikieliset yksilöt reagoivat hyvin voimakkaasti tavuun. Heidän aivonsa näyttivät olevan hyvin aktiiviset. He kykenivät tunnistamaan tavun täsmälleen sekä häiritsevien äänien aikana että ilman niitä. Yhtä kieltä puhuvat yksilöt eivät onnistuneet siinä. Heidän kuulonsa ei ollut yhtä hyvä kuin kaksikielisten koehenkilöiden. Kokeen tulos yllätti tutkijat. Siihen saakka oli tiedetty ainoastaan, että muusikoilla on erityisen hyvä kuulo. Mutta näyttää siltä, että kaksikielisyys myös harjoittaa kuuloa. Kaksikieliset ihmiset joutuvat koko ajan tekemisiin erilaisten äänten kanssa. Siksi heidän aivonsa täytyy kehittää uusia kykyjä. Aivot oppivat erottamaan erilaisia kielellisiä ärsykkeitä. Tutkijat testaavat nyt, miten kielitaito vaikuttaa aivoihin. Ehkä kuulo paranee myös silloin, kun ihminen oppii kieliä vanhemmalla iällä…