Zbirka izraza

hr Zavisne rečenice sa li   »   et Kõrvallaused sõnaga kas

93 [devedeset i tri]

Zavisne rečenice sa li

Zavisne rečenice sa li

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Odaberite kako želite vidjeti prijevod:   
hrvatski estonski igra Više
Ne znam da li on mene voli. Ma -- t-a- -as -a--rm--t-b mi--. M- e- t--- k-- t- a------- m---- M- e- t-a- k-s t- a-m-s-a- m-n-. -------------------------------- Ma ei tea, kas ta armastab mind. 0
Ne znam da li će se on vratiti. M--e--te-, k----a-t-l-b-tagas-. M- e- t--- k-- t- t---- t------ M- e- t-a- k-s t- t-l-b t-g-s-. ------------------------------- Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. 0
Ne znam da li će me nazvati. M--e----a, -as-ta -e-ist------l-. M- e- t--- k-- t- h------- m----- M- e- t-a- k-s t- h-l-s-a- m-l-e- --------------------------------- Ma ei tea, kas ta helistab mulle. 0
Da li on mene ipak voli? Kas-t--tõ-----a-ma--ab-min-? K-- t- t----- a------- m---- K-s t- t-e-t- a-m-s-a- m-n-? ---------------------------- Kas ta tõesti armastab mind? 0
Da li će se on ipak vratiti? Kas--a tõ-st- t---- ta--si? K-- t- t----- t---- t------ K-s t- t-e-t- t-l-b t-g-s-? --------------------------- Kas ta tõesti tuleb tagasi? 0
Da li će me on ipak nazvati? Ka---a--õ--t--h----ta- -ul--? K-- t- t----- h------- m----- K-s t- t-e-t- h-l-s-a- m-l-e- ----------------------------- Kas ta tõesti helistab mulle? 0
Pitam se da li on misli na mene. Ma k-sin-e--a-t- --- -a-m----b----u--. M- k---- e------ k-- t- m----- m------ M- k-s-n e-d-l-, k-s t- m-t-e- m-n-l-. -------------------------------------- Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. 0
Pitam se da li on ima drugu. Ma-küsin e-d--t--k-- -al-on--------ei--. M- k---- e------ k-- t-- o- k---- t----- M- k-s-n e-d-l-, k-s t-l o- k-e-i t-i-e- ---------------------------------------- Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. 0
Pitam se da li on laže. M- k---n --d--t, ka- ta--alet--. M- k---- e------ k-- t- v------- M- k-s-n e-d-l-, k-s t- v-l-t-b- -------------------------------- Ma küsin endalt, kas ta valetab. 0
Misli li on ipak na mene? K---ta ---s-- m--l-b -i-u-e? K-- t- t----- m----- m------ K-s t- t-e-t- m-t-e- m-n-l-? ---------------------------- Kas ta tõesti mõtleb minule? 0
Ima li on ipak neku drugu? K-s--a---- ---sti kee-i--e---? K-- t-- o- t----- k---- t----- K-s t-l o- t-e-t- k-e-i t-i-e- ------------------------------ Kas tal on tõesti keegi teine? 0
Govori li on ipak istinu? K-- -- tõe-ti r--ki- -õ-t? K-- t- t----- r----- t---- K-s t- t-e-t- r-ä-i- t-t-? -------------------------- Kas ta tõesti rääkis tõtt? 0
Nisam sigurna voli li on mene zaista. M-------e-- k-s-ma -a--e--eg------t-m--l-in. M- k------- k-- m- t---- t--------- m------- M- k-h-l-n- k-s m- t-l-e t-g-l-k-l- m-e-d-n- -------------------------------------------- Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. 0
Nisam sigurna hoće li mi on pisati. Ma-ka-tlen---a---a---r-u--b--ulle. M- k------- k-- t- k------- m----- M- k-h-l-n- k-s t- k-r-u-a- m-l-e- ---------------------------------- Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. 0
Nisam sigurna ho će li me on oženiti. Ma -ah---n,--a- t--min-ga abi-l-u-. M- k------- k-- t- m----- a-------- M- k-h-l-n- k-s t- m-n-g- a-i-l-u-. ----------------------------------- Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. 0
Da li on mene stvarno voli? Kas -----es-i --e-di- ta-l-? K-- m- t----- m------ t----- K-s m- t-e-t- m-e-d-n t-l-e- ---------------------------- Kas ma tõesti meeldin talle? 0
Da li će mi ipak pisati? K-s-----õ--ti-------ab--ul--? K-- t- t----- k------- m----- K-s t- t-e-t- k-r-u-a- m-l-e- ----------------------------- Kas ta tõesti kirjutab mulle? 0
Da li će me ipak oženiti? Kas--- t---t--a-i-ll-- -in--a? K-- t- t----- a------- m------ K-s t- t-e-t- a-i-l-u- m-n-g-? ------------------------------ Kas ta tõesti abiellub minuga? 0

Kako mozak uči gramatiku?

Svoj materinji jezik počinjemo učiti kao bebe. To se dešava potpuno automatski. Mi to ne primjećujemo. Prilikom učenja naš mozak mora puno raditi. Na primjer, dok učimo gramatiku, on ima jako puno posla. Svaki dan čuje nove stvari. Stalno dobija nova impulse. Međutim, mozak ne može obraditi svaki impuls pojedinačno. Mora se ponašati ekonomično. Zato se orijentira na pravilnosti. Mozak pamti ono što često čuje. On registrira koliko često se neka stvar ponavlja. Iz tih primjera zatim izvlači gramatičko pravilo. Djeca znaju da li je neka rečenica točna ili netočna. Međutim, ne znaju zašto je to tako. Njihov mozak poznaje pravila iako ih nije učio. Odrasli drugačije uče jezike. Oni već poznaju strukturu svog materinjeg jezika. One je temelj za nova gramatička pravila. Odraslima je za učenje potrebna nastava. Mozak ima utvrđen sustav prilikom učenja gramatike. To je recimo vidljivo na imenicama i glagolima. Oni se pohranjuju u različitа područja mozga. Prilikom njihove obrade aktiviraju se različiti dijelovi mozga. Nadalje, jednostavna pravila se uče na drugačiji način od složenih. Kod složenih pravila više moždanih područja radi skupa. Još nije istraženo na koji točno način mozak uči gramatiku. No zna se da teoretski može naučiti svaku gramatiku...