eesti » amhara   Omadussõnad 1


78 [seitsekümmend kaheksa]

Omadussõnad 1

-

78 [ሰባ ስምንት]
78 [seba siminiti]

ቅፅል 1
k’it͟s’ili 1

78 [seitsekümmend kaheksa]

Omadussõnad 1

-

78 [ሰባ ስምንት]
78 [seba siminiti]

ቅፅል 1
k’it͟s’ili 1

Vajutage teksti nägemiseks:   
eestiአማርኛ
vana naine ትል- ሴ-
t------ s--i
paks naine ወፍ-- ሴ-
w------- s--i
uudishimulik naine ጉጉ ሴ-
g--- s--i
   
uus auto አዲ- መ--
ā---- m----a
kiire auto ፈጣ- መ--
f------ m----a
mugav auto ምቹ መ--
m---- m----a
   
sinine kleit ስማ-- ቀ--
s------- k-----i
punane kleit ቀይ ቀ--
k---- k-----i
roheline kleit አረ--- ቀ--
ā-------- k-----i
   
must kott ጥቁ- ቦ--
t------- b----a
pruun kott ቡኒ ቦ--
b--- b----a
valge kott ነጭ ቦ--
n----- b----a
   
toredad inimesed ጥሩ ህ--/ ሰ--
t---- h-----/ s-----i
viisakad inimesed ትሁ- ህ--/ ሰ--
t----- h-----/ s-----i
huvitavad inimesed አስ--- ህ--/ ሰ--
ā--------- h-----/ s-----i
   
armsad lapsed ተወ-- ል--
t------- l-----i
ulakad lapsed እረ-- ል--
i------- l-----i
head lapsed ጨዋ ል--
c----- l-----i
   

Arvutid suudavad taasluua kuuldud sõnu

Inimene on kaua unistanud võimest lugeda mõtteid. Me kõik sooviksime teada, mida teine mingil hetkel mõtleb. Siiani pole see unistus veel teoks saanud. Isegi tänapäeva tehnoloogia abil ei suuda me mõtteid lugeda. Teiste mõtted jäävad endiselt saladuseks. Kuid me võime ära tunda, mida keegi teine kuulis! Seda on tõestanud teaduslik eksperiment. Teadlastel õnnestus rekonstrueerida kuuldud sõnu. Selleks analüüsisid nad katsealuste ajulaineid. Kui me midagi kuuleme, muutub meie aju aktiivseks. Ta peab töötlema kuuldud keelt. Selle protsessi käigus tekib ajul teatud käitumismuster. Seda mustrit on võimalik elektrootide abil salvestada.

Ning antud salvestist on veel võimalik töödelda! Arvuti abil on seda võimalik muuta helimustriks. Nii ongi võimalik määrata, mis sõna inimene kuulis. See põhimõte kehtib kõigi sõnade kohta. Iga sõna, mida me kuuleme, tekitab kindla signaali. Signaal on alati seotud sõna kõlaga. Seega on antud signaal "vaid" vaja tõlkida akustiliseks signaaliks. Kui on teada sõna helimuster, tunned ära ka sõna. Katsealused kuulsid katse käigus päris sõnu ja väljamõeldud sõnu. Seega osa sõnu polnud olemas. Vaatamata sellelel oli võimalik ka tundmatuid sõnu rekonstrueerida. Tuntud sõnu saab väljendada arvuti abil. Neid on ka võimalik kuvad monitoril. Nüüd loodavad teadlased, et varsti suudavad nad keelesignaale paremini mõista. Niisiis unistus mõtete lugemisest jätkub...
Arvake ära, mis keelega tegu on!
_______ keelt räägib umbes 75 miljonit inimest. Need inimesed elavad muidugi eelkõige Põhja- ja Lõuna-_______s. Aga ka Hiinas ja Jaapanis leidub _______ vähemusi. See, millisesse keelerühma _______ keel kuulub, on veel keeleteaduslikult vastuoluline. _______ lahutatust on näha ka mõlema maa keeltes. Lõuna-_______ võtab näiteks palju sõnu üle inglise keelest. Põhja_______lased ei saa nendest sõnadest tavaliselt aru.

Mõlema maa standardkeeled orienteeruvad vastava pealinnadialekti järgi. Veel üks _______ keele eripära on selle täpsus. Keel näitab ära, millises suhtes rääkijad omavahel on. Leidub palju viisakusvorme ning erinevaid mõisteid sugulaste jaoks. _______ kiri on tähtede kiri. Üksikud tähed pannakse silpidena kujuteldavatesse nelinurkadesse. Eriti huvitavad on kaashäälikud, mis oma kuju tõttu pilte meenutavad. Nad näitavad, mis asetuses suu, keel, suulagi ja kõri hääldusel on.