eesti » inglise UK   Hotellis – saabumine


27 [kakskümmend seitse]

Hotellis – saabumine

-

27 [twenty-seven]

In the hotel – Arrival

27 [kakskümmend seitse]

Hotellis – saabumine

-

27 [twenty-seven]

In the hotel – Arrival

Click to see the text:   
eestiEnglish UK
Kas teil on ühte vaba tuba? Do y-- h--- a v----- r---?
Ma reserveerisin toa. I h--- b----- a r---.
Mu nimi on Müller. My n--- i- M-----.
   
Mul on vaja ühest tuba. I n--- a s----- r---.
Mul on vaja kahest tuba. I n--- a d----- r---.
Kui palju maksab tuba öö kohta? Wh-- d--- t-- r--- c--- p-- n----?
   
Ma sooviksin vanniga tuba. I w---- l--- a r--- w--- a b-------.
Ma sooviksin dušiga tuba. I w---- l--- a r--- w--- a s-----.
Kas ma saaksin tuba näha? Ca- I s-- t-- r---?
   
Kas siin on garaaž? Is t---- a g----- h---?
Kas siin on seif? Is t---- a s--- h---?
Kas siin on faks? Is t---- a f-- m------ h---?
   
Hästi, ma võtan selle toa. Fi--- I--- t--- t-- r---.
Siin on võtmed. He-- a-- t-- `-----.
Siin on mu pagas. He-- i- m- l------.
   
Mis kell saab hommikusööki süüa? Wh-- t--- d- y-- s---- b--------?
Mis kell saab lõunat süüa? Wh-- t--- d- y-- s---- l----?
Mis kell saab õhtust süüa? Wh-- t--- d- y-- s---- d-----?
   

Paus on eduka keeleõppe osa

Need, kes tahavad õppida edukalt, peaksid võtma sagedasi pause! Sellisele järeldusele on jõudnud uued teaduslikud uuringud. Teadlased uurisid õppimise faase. Seejuures simuleeriti erinevaid õppimise olukordi. Me omastame teavet kõige paremini väikeste osadena. See tähendab, et me ei tohiks õppida liiga palju korraga. Me peaks alati peatükkide vahele tegema pause. Nimelt sõltub meie õppeedukus ka biokeemilistest protsessidest+B724. Need protsessid toimuvad ajus. Antud protsessid määravad meie optimaalne õppimise rütmi. Kui me õpime midagi uut, eraldab meie aju teatud aineid. Need ained mõjutavad meie aju rakkude aktiivsust. Kõnealuses protsessis on oluline roll kahel konkreetsel erineval ensüümil.

Need eralduvad, kui õpitakse uut materjali. Kuid nad ei vabane koos. Nende mõju avaldub ajalise nihkega. Siiski õpime me kõige paremini, kui ühel ajal eralduvad mõlemad ensüümid. Ja me oleme märgatavalt edukamad, kui teeme sagedamini pause. Seega on mõistlik individuaalse õppe faaside pikkusi aeg-ajalt muuta. Ka pauside pikkused peaksid varieeruma. Alguses on ideaalne vaheaegade pikkus kaks korda kümme minutit. Siis üks viieminutiline vaheaeg. Seejärel tuleks teha 30-minutiline paus. Vaheaegadel kinnistab meie aju uut materjali paremini. Sa peaksid oma töökohast pauside ajal lahkuma. Samuti on hea mõte vaheaegadel ringi liikuda. Niisiis tee õppimise vaheajal väike jalutuskäik! Ja ära tunne end halvasti - sa õpid ka sel ajal!

Arvake ära, mis keelega tegu on!
_______ keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad _______s, Valgevenes ja Poolas. _______ keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi _______ on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. _______ keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid.

Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne. _______ keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et _______ keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks _______ keelt õppima...