eesti » inglise UK   Postkontoris


59 [viiskümmend üheksa]

Postkontoris

-

59 [fifty-nine]

At the post office

59 [viiskümmend üheksa]

Postkontoris

-

59 [fifty-nine]

At the post office

Vajutage teksti nägemiseks:   
eestiEnglish UK
Kus on lähim postkontor? Wh--- i- t-- n------ p--- o-----?
Kas lähima postkontorini on pikk maa? Is t-- p--- o----- f-- f--- h---?
Kus on lähim kirjakast? Wh--- i- t-- n------ m--- b--?
   
Mul on paari postmarki vaja. I n--- a c----- o- s-----.
Ühele kaardile ja ühele kirjale. Fo- a c--- a-- a l-----.
Kui palju maksab paki saatmine Ameerikasse? Ho- m--- i- t-- p------ t- A------?
   
Kui raske on see pakk? Ho- h---- i- t-- p------?
Kas ma võin selle lennupostiga saata? Ca- I s--- i- b- a-- m---?
Kui kaua kulub selle kohale jõudmiseks? Ho- l--- w--- i- t--- t- g-- t----?
   
Kus ma helistada saan? Wh--- c-- I m--- a c---?
Kus on lähim telefon? Wh--- i- t-- n------ t-------- b----?
Kas teil on telefonikaarte? Do y-- h--- c------ c----?
   
Kas teil on telefoniraamatut? Do y-- h--- a t-------- d--------?
Teate te Austria suunakoodi? Do y-- k--- t-- a--- c--- f-- A------?
Üks hetk, ma vaatan järgi. On- m------ I--- l--- i- u-.
   
Liin on pidevalt hõivatud. Th- l--- i- a----- b---.
Millise numbri te valisite? Wh--- n----- d-- y-- d---?
Te peate esimesena nulli valima! Yo- h--- t- d--- a z--- f----!
   

Tunded räägivad ka erinevaid keeli!

Maailmas räägitakse palju erinevaid keeli Pole olemas üht universaalset inimkeelt. Aga kuidas on lood meie näoilmetega? Kas emotsioonide keel on universaalne? Ei, ka seal võib tulla ette erinevusi! Pikka aega usuti, et kõik inimesed väljendavad tundeid samamoodi. Näoilmete keelt peeti universaalselt mõistetavaks. Charles Darwin arvas, et tunded on inimesele elutähtsad. Seetõttu pidid need olema kõigis kultuurides ühtselt mõistetavad. Kuid viimased uuringud on teinud teised järeldused. Need näitavad, et ka tunnete keeles võib ette tulla erinevusi. See tähendab, et meie kultuur mõjutab meie näoilmeid. Seega inimesed üle maailma näitavad ja tõlgendavad tundeid erinevalt.

Teadlased eristavad kuut esmast tunnet. Nendeks on õnn, kurbus, viha, vastikus, hirm ja üllatus. Aga eurooplastel on erinevad näoilmed kui asiaatidel. Ühest näoilmest loevad nad välja erinevaid asju. Mitmed eksperimendid on seda kinnitanud. Katsealustele näidati katse käigus arvutiekraanilt nägusid. Inimesed pidid kirjeldama, mida nad näost välja loevad. Erinevatel tulemustel on palju põhjuseid. Mõndades kultuurides näidatakse tundeid välja rohkem kui teistes. Seepärast ei mõisteta näoilmete intensiivsust alati ühtmoodi. Samuti erinevatest kultuuridest pärit inimestega pöörama tähelepanu eri asja. Asiaadid keskenduvad näoilmete lugemisel eelkõige silmadele. Eurooplased ameeriklased seevastu jälgivad inimese suud. Kuid on olemas üks näoilme, mida mõistavad kõik kultuurid ühtmoodi... Selleks on kena naeratus!

Arvake ära, mis keelega tegu on!
_______ keel kuulub lõunaslaavi keelte hulka. _______ keelt räägib umbes kümme miljonit inimest. Suurem osa neist elab loomulikult _______s. Ent _______ keelt räägitakse ka teistes riikides. Sinna kuuluvad näiteks Ukraina ja Moldova. _______ keel on üks vanimatest dokumenteeritud slaavi keeltest. Ja tal on näidata väga palju eripärasid.

Silmatorkav on näiteks sarnasus albaania ja rumeenia keeltega. Need kaks keelt ei ole kumbki slaavi keeled. Sellele vaatamata on neil palju paralleele. Seetõttu nimetatakse kõiki neid keeli ka balkani keelteks. Neil on palju ühist, kuigi nad teineteisega suguluses ei ole. _______ keele tegusõnadel võib olla eriti palju erinevaid vorme. Samuti puudb _______ keeles infinitiiv. Kes seda huvitavat keelt õppida tahab, avastab juba varsti palju uut!