eesti » inglise UK   Omastavad asesõnad 2


67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

-

67 [sixty-seven]

Possessive pronouns 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

-

67 [sixty-seven]

Possessive pronouns 2

Click to see the text:   
eestiEnglish UK
prillid th- g-----s
Ta unustas oma prillid. He h-- f-------- h-- g------.
Kuhu ta siis oma prillid jättis? Wh--- h-- h- l--- h-- g------?
   
kell th- c---k
Ta kell on katki. Hi- c---- i---- w------.
Kell ripub seinal. Th- c---- h---- o- t-- w---.
   
pass th- p------t
Ta kaotas enda passi. He h-- l--- h-- p-------.
Kuhu ta siis enda passi jättis? Wh--- i- h-- p------- t---?
   
nad – nende th-- – t---r
Need lapsed ei leia endi vanemaid. Th- c------- c----- f--- t---- p------.
Aga sealt nende vanemad tulevadki! He-- c--- t---- p------!
   
Teie – teie yo- – y--r
Kuidas teie reis oli, härra Müller? Ho- w-- y--- t---- M-. M-----?
Kus on teie naine, härra Müller? Wh--- i- y--- w---- M-. M-----?
   
Teie – teie yo- – y--r
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? Ho- w-- y--- t---- M--. S----?
Kus on teie mees, proua Schmidt? Wh--- i- y--- h------- M--. S----?
   

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon.

Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!

Arvake ära, mis keelega tegu on!
_______ keel on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. See kuulub _______-ugri keelte hulka. Eesti keelega on see lähedalt, ungari keelega väga kaugelt sugulane. Uurali keelena erineb see suuresti indogermaani keeltest. Üheks näiteks on aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilised funktsioonid väljenduvad liidetud silpide abil. Seeläbi tekivad pikad sõnad, mis _______ keelele nii iseloomulikud on.

Veel üks _______ keele tunnusjoon on tema paljud täishäälikud. _______ keele grammatikas on 15 erinevat käänet. Rõhuasetusel on oluline pikki ja lühikesi häälikuid üksteisest eraldada. _______ kirja- ja kõnekeel eristuvad üksteisest selgelt. Teistes euroopa keeltes ei ole see fenomen nii silmapaistev. Kõik see ei tee _______ keelt päris kindlasti mitte lihtsaks... Kindlatest reeglitest hoitakse aga pidevalt kinni. Ja _______ keele ilu seisneb selles, et see on täiesti loogiline!