eesti » inglise UK   midagi soovima


70 [seitsekümmend]

midagi soovima

-

70 [seventy]

to like something

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

-

70 [seventy]

to like something

Vajutage teksti nägemiseks:   
eestiEnglish UK
Kas te sooviksite suitsetada? Wo--- y-- l--- t- s----?
Kas te sooviksite tantsida? Wo--- y-- l--- t- d----?
Kas te sooviksite jalutama minna? Wo--- y-- l--- t- g- f-- a w---?
   
Ma sooviksin suitsetada. I w---- l--- t- s----.
Soovid sa sigaretti? Wo--- y-- l--- a c--------?
Ta soovib tuld. He w---- a l----.
   
Ma sooviksin midagi juua. I w--- t- d---- s--------.
Ma sooviksin midagi süüa. I w--- t- e-- s--------.
Ma sooviksin veidi puhata. I w--- t- r---- a l-----.
   
Ma sooviksin teilt midagi küsida. I w--- t- a-- y-- s--------.
Ma sooviksin teilt midagi paluda. I w--- t- a-- y-- f-- s--------.
Ma sooviksin teile midagi välja teha. I w--- t- t---- y-- t- s--------.
   
Mida te soovite, palun? Wh-- w---- y-- l---?
Soovite te kohvi? Wo--- y-- l--- a c-----?
Või soovite te pigem teed? Or d- y-- p----- a t--?
   
Me soovime koju sõita. We w--- t- d---- h---.
Soovite te taksot? Do y-- w--- a t---?
Nad soovivad helistada. Th-- w--- t- m--- a c---.
   

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust.

Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et "hilistel" õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.

Arvake ära, mis keelega tegu on!
_______ keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast _______ keelt ja vana_______ keelt. Vana_______ keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vana_______ keelt ühise suhtluskeelena. Uus_______ keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele.

See arenes vana_______ keelest. Seda, millal täpselt uus_______ keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vana_______ keel. Siiski on uus_______ keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse _______ tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et _______ keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks _______ keelega alustama...