eesti » inglise UK   midagi pidama


72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

-

72 [seventy-two]

to have to do something / must

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

-

72 [seventy-two]

to have to do something / must

Click to see the text:   
eestiEnglish UK
pidama mu-t
Ma pean kirja ära saatma. I m--- p--- t-- l-----.
Ma pean hotellile maksma. I m--- p-- t-- h----.
   
Sa pead varakult tõusma. Yo- m--- g-- u- e----.
Sa pead palju töötama. Yo- m--- w--- a l--.
Sa pead täpne olema. Yo- m--- b- p-------.
   
Ta peab tankima. He m--- f--- / g-- p----- / g-- g-- (a-.).
Ta peab autot parandama. He m--- r----- t-- c--.
Ta peab autot pesema. He m--- w--- t-- c--.
   
Ta peab sisseoste tegema. Sh- m--- s---.
Ta peab korterit puhastama. Sh- m--- c---- t-- a--------.
Ta peab pesu ära pesema. Sh- m--- w--- t-- c------.
   
Me peame kohe kooli minema. We m--- g- t- s----- a- o---.
Me peame kohe tööle minema. We m--- g- t- w--- a- o---.
Me peame kohe arsti juurde minema. We m--- g- t- t-- d----- a- o---.
   
Te peate bussi ootama. Yo- m--- w--- f-- t-- b--.
Te peate rongi ootama. Yo- m--- w--- f-- t-- t----.
Te peate taksot ootama. Yo- m--- w--- f-- t-- t---.
   

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega.

See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine ​​küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...

Arvake ära, mis keelega tegu on!
_______ keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. _______ keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. _______ keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi.

_______ keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. _______ keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes _______ keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub _______ keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!